Karl Birnbaum: mis toimub? "Von Krahli pilk"
N äitleja Karl Birnbaum räägib sulle kiirelt ära, mis toimub. Rubriigis “Von Krahli pilk” vaatavad Von Krahli Teatri tegijad ise peeglisse ja viskavad pilgu peale ka ühiskonnaasjadele. Meie turbulentsetel aegadel. Täna on imelik päev. Astusin vale …
Näitleja Karl Birnbaum räägib sulle kiirelt ära, mis toimub.
Rubriigis “Von Krahli pilk” vaatavad Von Krahli Teatri tegijad ise peeglisse ja viskavad pilgu peale ka ühiskonnaasjadele. Meie turbulentsetel aegadel. Täna on imelik päev. Astusin vale jalaga voodist välja, sest voodist välja astudes panin maha vasaku jala, mis eilsest saati valutab, asfaldi ja betooni peal liiga kaua kõndinud, käisin isegi mingi füsioterapeudi juures, aga astusin hommikul lume alt välja sulanud sitajunni sisse, siis nägin, must kass läheb üle tee, sõpradega kõnnime tihti teiselt poolt posti ja pärast ei ütle tere, nad ei ole enam mu sõbrad ka, pigem vanad tuttavad, kõik on viimasel ajal veidralt käitunud, täiskuu, peegli lõhkusin ära, kildudeks, lõikasin koristades veel endale sõrme ja kogu vannitoa põrand on verd täis, aga ega ma ei teadnud kohe, mida ette võtta - kuhu pöörduda, kui õnn on pöördunud? Lasin vanaemal hobuserauad maalt linna saata, äkki need aitavad. Ja ma kuskilt kuulsin lugu, et kunagi olid kaks teadlast, akadeemikut, üks suvitas või oli oma maakodus ja teine akadeemik, või oli ta keemik, vahet pole, tuli talle külla ning nad rääkisid omavahel igasugust tarka teadusejuttu ja oma eriala spetsiifikast tulenevatest probleemidest, kutsehaigustest ja veel mingist veidrast põlemisest, mille mõjudest saab alles tagantjärele aru ning mida üleüldse usutakse siinmail vähe, nii et pauk peab ikka enne ära käima, kui probleemiga päriselt tegelema hakatakse, näidake mulle laipa, ja ise ta kandis liiga lühikest seelikut. Ning siis veel sellest, et ühel tähtsal kohal töötaval tüübil (staatus muudetud - toimetaja märkus (ei ole toimetaja märkus - toimetaja märkus)) on armuke, aga ainult tema enda pere ei tea seda, kõik teised lähedased või noh pigem “lähedased” juba ammu teavad ja näevad, aga pole nagu nende asi sekkuda, ning kuidas üks teine kolleeg on tegelikult sõltlane ja alkohoolik, aga kuna ta on väga kuulus, siis ega pole teiste asi sekkuda ja see on normaalne ka, vähemalt varem ja vanasti oli normaalne, sest keegi rääkis teadlasele, et sul on suurem tõenäosus võita lotoga kui saada välguga pihta ja tema kodukandis on kaks inimest juba välguga pihta saanud, üks suri kohe ära, teine jäi ellu ja hakkas pärast seda mingit imelikku juttu ajama; räägiti, et kui ta kohtus uue inimesega, siis ütles ta esimese asjana midagi veidralt spetsiifilist, et ära muretse oma kassi pärast nii palju, kõik saab korda, aga muretseja polnud jõudnud talle veel oma nimegi öelda, veel vähem, et tal kass on teises linnas ja ta on kolimise tõttu tõesti palju muretsenud tema pärast, ning küsiti kohe, et kuidas see võimalik on, et ta neid asju teab. Või kui koosolekul saab algul kringlit, siis on jama majas, see tähendab, et keegi jääb tööst ilma või kellelgi on sünnipäev ja on vaja kohe laulma hakata või keegi küsib lunastust tehtud pattude eest nagu mees, kes Viru tänavalt kell 5 hommikul lillekimbu ostab; seal teatris on inimesed ikka päris vihased, eriti üksteise peale ja otsest põhjust keegi ei taha nimetada, sest see pole tähtis, kust see kõik alguse sai, vaid olulisem on kodurahu. Keegi rääkis veel, et ta pettis teda mingi abielunaisega, kel on kaksikud, ning kui sa nende dünastia poolt ei ole, siis pole sind enam olemas, vaadatakse nagu mööda ja inimesed töötavad edasi. Ja teadjad rääkisid veel, et see feminist on tegelikult päriselt ka halb inimene ja tal on närvid läbi ja sellepärast on ta selline m*nn teiste inimestega, osad räägivad, et oleks lihtsalt keppi vaja saada, teised arvavad üldse, et ta on homo, ja kolmandad räägivad mulle, et ta on koos ühe inimesega, aga nad varjavad seda ja eitavad, ja miks nad ei peakski varjama, muidugi nad kõik varjavad ja eitavad seda, aga ta on tegelikult väga tore. Ma ei tea, kas see tõele vastab, aga mulle meeldib seda uskuda, sest mingeid asju rääkisid nad veel, mul pole praegu kõik meeles, aga ühesõnaga. Niimoodi kõndisid kevadisel aasal need teadlased, vaatasid valdusi üle, eks, rääkisid seal kõiksugu maailmaasjadest, kuni üks teadlane märkas, et teisel on kodu ukse kohal hobuseraud. Miks see sul seal on, küsib teadlane teise teadlase käest, ega sa ometi usu seda värki, ise tegeled teadusega. Ega, tead, eriti ei usu jah. Aga miks ta sul seal siis on. Aga miks mitte, ega ta ju halba õnne ka ei too. Ühesõnaga palju toimub, kõigest ei jõua rääkida.