Kergliikur on meie linnapildis tavapäraseks saanud. Elektritõukerattad, tasakaaluliikurid ja elektrirulad on paljude jaoks kiire, mugav ja paindlik viis liikumiseks. Ometi ei tea paljud kergliikurijuhid, et juba mõnda aega vajavad teatud sõidukid liikluskindlustust.
2024. aasta detsembris laienes seadusemuudatusega liikluskindlustuse kohustus ka osale registreerimata sõidukitest. See tähendab, et mõnel juhul peab liikluskindlustus olema ka kergliikuril. Määravaks saab valmistajakiirus ja mass. Kui kergliikuri valmistajakiirus on üle 25 km/h või kui selle valmistajakiirus ületab 14 km/h ja mass on samal ajal üle 25 kilogrammi, tuleb sellele sõlmida liikluskindlustus. Kui valmistajakiirus ületab 25 km/h, ei käsitata sõidukit enam kergliikurina, vaid mootorsõidukina, millele kehtivad juba teised nõuded.
Just siin tekibki kõige rohkem segadust. Väliselt võivad kaks üsna sarnast sõidukit kuuluda õiguslikult eri kategooriatesse. Üks võib olla tavaline kergliikur, teine aga juba sõiduk, millele kehtib kindlustus- ja registreerimiskohustus. Seetõttu ei pruugi pelgalt sõiduki välimus või turunduslik nimetus anda veel vastust küsimusele, kas liikluskindlustus on vajalik.
Liikluskindlustus ei ole formaalsus
Liikluskindlustuse mõte ei ole pelgalt kohustus, vaid vastutuse kandmine. Kui liikluses juhtub õnnetus ning sõidukil on kehtiv kindlustus, hüvitatakse kannatanule tekitatud kahju. Kui kindlustus puudub, võib kahju esialgu küll kannatanule hüvitada kindlustusandja, kuid summa nõutakse hiljem süüdlaselt tagasi.
Praktikas võib see tähendada tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid eurosid. Kergliikuriga põhjustatud õnnetus ei pea olema suur, et selle tagajärjed kujuneksid rahaliselt valusaks. Piisab jalakäija vigastamisest, tema nutiseadme rikkumisest, jalgratturi kukkumisest või parkiva auto kahjustamisest.
Õnnetused ei ole haruldased
Kergliikuritega seotud õnnetused on päris osa liikluspildist. Transpordiameti statistika järgi toimus 2025. aastal kergliikurijuhi osalusel 314 inimkannatanuga liiklusõnnetust. Samal aastal said sellistes õnnetustes vigastada 290 kergliikurijuhti, 14 jalakäijat ja 8 jalgratturit.
Lisaks ametlikule statistikale jõuab haiglate erakorralise meditsiini osakondadesse palju juhtumeid, mis registritesse ei jõua. Hinnanguliselt ravitakse Tallinnas igal aastal ligikaudu 500–1000 elektritõukerattaga seotud vigastust. See näitab, et risk ei ole teoreetiline, vaid igapäevane.
Tõuksi tuunimine võib muuta reegleid
Oluline on mõista, et kergliikuri õiguslik staatus ei ole alati püsiv. Kui sõidukit on muudetud - näiteks eemaldatud kiirusepiiraja või muudetud tarkvara, ei pruugi see enam vastata tootja algsetele näitajatele. Sellisel juhul võib kunagine kergliikur muutuda mootorsõidukiks.
Sellega kaasnevad juba teistsugused nõuded nagu registreerimine, juhtimisõiguse olemasolu ja kindlustus. Eestis ei tohi suurema kiiruse ja võimsusega kergliikuriga tavaliikluses sõita ning seda võib kasutada vaid suletud territooriumil. Eriti tähelepanelikud peaksid siin olema lapsevanemad, sest alaealiste kasutuses olevate liikurite tegelik võimekus ei pruugi alati olla teada.
Kuidas oma kergliikuri kohustus kindlaks teha?
Kõige mõistlikum on alustada lihtsast küsimusest: milline on sinu kergliikuri tegelik tehniline profiil? Avalikus arutelus kasutatakse sõna “tõuks” väga erinevate sõidukite kohta, kuid liikluskindlustuse vaates ei ole need kõik võrdsed. Siin tuleb appi IIZI tõuksikalkulaator. Tegemist on lihtsa veebipõhise kalkulaatoriga, mis aitab paari minutiga kontrollida, kas konkreetne kergliikur vajab liikluskindlustust. Kalkulaator arvestab sõiduki tehnilisi näitajaid ning annab selge vastuse.
Kui selgub, et kindlustus on vajalik, saab samas keskkonnas võrrelda erinevate kindlustusandjate pakkumisi ja sõlmida lepingu mugavalt veebis. See muudab kogu protsessi kiireks ja arusaadavaks.
Kergliikur on mugav ja praktiline liikumisvahend, kuid sellega kaasneb ka vastutus. Kuna kõik sõidukid ei kuulu automaatselt samade reeglite alla, tasub enne aktiivse kasutuse algust üle kontrollida, kas sinu kergliikur vajab liikluskindlustust.
See on lihtne samm, mis aitab vältida ebameeldivaid üllatusi ning annab kindluse, et oled liikluses kaitstud – nii enda kui ka teiste suhtes.
Lugesid just promotsiooniartiklit. Promotsiooniartikkel on lugejale kasulikku ja huvitavat sisu pakkuv reklaamiformaat, kus ettevõte saab teksti, pildi või video vahendusel tutvustada oma parimaid kogemusi, tooteid ja teenuseid. Kõik “Promotsioon” lood on märgistatud ja Edasi poolt heaks kiidetud kui lugeja jaoks kasulikku sisu sisaldav materjal. “People don’t read ads. People read what interests them, and sometimes it’s an ad.” /Reklaamiguru Howard Gossage/
