20 aastat veinimessi. Kristjan Markii: eesmärk on levitada veinikultuuri ja inimesi harida

Tänavu möödub 20 aastat Eesti esimesest veinimessist. Sommeljeede Assotsiatsiooni algatatud ja korraldatud mess on algusaegadest peale olnud meie veinikultuuri kõige olulisem tähtsündmus. Sel korral toimub Veinimess 9.-10. aprillini Kulturikatlas.

Olen ise esimese ürituse korraldamise juures olnud, hiljem organisatsiooni presidendina messi eest vastutanud. Näen suure rõõmuga veinituru pidevat arengut: me oleme veinialaselt aina teadlikumad, joome vähem, ent paremat veini ja huvitume veinikultuuri puudutavast infost. Saime peale Aasta Veini degusteerimisi praeguse sommeljeede presidendi Kristjan Markiiga kokku ja rääkisime eelseisvast sündmusest lähemalt. Nii tore, et saime kiirel ajal vahetult enne Veinimessi korra maha istuda ja natuke veinijuttu puhuda. Tahaksin väga tormiliselt alustatud aasta puhul rääkida kõigepealt Aasta Veini konkursist, mis annab Eesti veiniturul inimesele, kes võib-olla veinist nii palju ei tea, väga häid vihjeid, mida avastada, mida tarbida, mida endale koju maitsmiseks osta. Tegelikult annab ka teadmisi neile, kes veinist juba päris palju teavad. Selline degusteerimismaraton pakub ka degustaatoritele võimaluse avastada uusi veine oma restorani, veinipoe või õhtusöögi tarbeks. Viimasel Aasta Veini paneelijuhtide koosistumisel ütlesid nii Mikk Parre, Kevin Lilleleht kui ka teised, et selle konkursi kogemus on alati hariv. Räägi natuke lahti, kes konkursil veine degusteerivad ja kuidas veine täpsemalt hinnatakse. Hindajateks on Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni (ESA) liikmed ja veiniajakirjanikud, kes kõik on tunnustatud ja sõltumatud veinieksperdid või siis veinivaldkonnas töötavad inimesed. Oleme sättinud hindamise nii, et maaletooja ei saa iseenda veini konkursil hinnata. Aasta Veini tulemiks on eestlaste poolt antud objektiivne hinnang Eestis müüdavatele-toodetavatele veinidele, see konkurss toob välja meie veiniturul silmapaistvad eksemplarid ja annab inimesele võimaluse uusi veine avastada. Palju see aasta veine ja hindajaid täpsemalt oli? Viimastel aastatel on konkursile esitatud üle 500 veini, eelmine aasta isegi üle 600. Seekord oli veine kokku 559, oma pudeleid tõi hindamisele 51 maaletoojat. Hindamas käis kahe nädala jooksul 36 eksperti. Klassikaliselt degusteerime päevas kusagil viitkümmet veini. Oleme Aasta Veini raames hinnanud 3188 veini, mis teeb kokku viis ja pool euroalust, päris arvestatav kogus. Milline medalisaak seekord oli? Medalisaagile on ette seatud maksimumpiir, nagu enamikul sarnastel konkurssidel üle maailma. Aasta Veini puhul on see maksimaalselt 65%, tänavu said medali 63,9% esitatud veinidest. Kindlasti on oma roll sellel, et veinide üleüldine kvaliteet on palju tõusnud, sealhulgas ka entry level’il ehk kõige odavama kategooria veinidel, millel otseselt vigu juures enam ei olegi. Kuldmedaliga hinnatud rahvusvahelises mõõtmes tipptasemel veinile andsid degustaatorid üle 90 punkti, hõbedane vein sai rohkem kui 87 punkti ja pronks üle 83 punkti. Me anname pimedalt degusteerides medaleid veinidele, mis oma stiililt või päritolult teistest sarnastest positiivselt esile tõusevad. Olgem ausad, pronksmedal on ka auga välja teenitud medal, see vein eristub ja on parem kui paljud teised samas kategoorias. Kuidas selle aasta Eesti veinide saak oli? Viimane suur pauk oli mullu Järiste Rosé, ka see aasta oli esitatud mitu rośe’d. Päris nii kõrget lendu ei olnud, aga hea on jälgida Eesti veini järjepidevat progressi. Tootjatel on mõtteid ja ideid, millega katsetada, asi liigub kogu aeg paremuse poole, päris ilma medalita Eesti vein ei jäänud. Missugustes kategooriates ja millised veinid eriti silma jäid? Hispaania oli see aasta eriti tugev: nii valged kui ka punased veinid noppisid kuldmedaleid. Hispaania valged on üha rohkem Eesti turgu kõnetama hakanud. Vahuveinid on alati väga tugev kategooria, kõrge kvaliteediga, kust leiab häid näiteid esile tõstmiseks. Aga veinitrendides oli midagi täheldada? Mind üllatas, kui palju oli kergemaid punaveine. Enam ei ole tugev tammevaadilaagerdus ja üleekstraheeritus moes, leidus palju elegantseid ning nõtkeid punaveine, mitte ainult Burgundiast ja Prantsusmaalt, vaid ka klassikalistest piirkondadest väljastpoolt. [caption id="attachment_273453" align="aligncenter" width="768"] Veinimess 2024. Foto: Lauri Laan[/caption] Kohe-kohe on algamas järjekorras 11. veinimess, mis toimub 9.–10. aprillil Kultuurikatlas. See on kohaliku veini tippsündmus, mis toimub iga kahe aasta tagant. Räägi laiemalt, mida võiks nii proff kui ka asjaarmastaja sellelt messilt oodata. No esiteks tehakse veinimessi esimesel päeval Aasta Veini tulemused avalikuks. Kõik maaletoojad, kes on messil väljas ja osalesid ka Aasta Veinil, ihkavad salamisi ikka oma veinide medaleid näha. Need pudelid pannakse lettidele uhkusega välja, saab tulla enamikku neist degusteerima. Veinimessil on lausa kolm Aasta Veini paremikku hõlmavat degustatsiooni, kuid need on kahjuks või rõõmuks kõik juba välja müüdud. Esimesest veinimessist möödub tänavu 20 aastat. Üritust on peetud erinevates hotellides, nüüd viimased aastad Kultuurikatlas. Kultuurikatel pakub sobiva jaotusega ruume ja logistikat, on meie vajaduste jaoks kõige mugavam. Veinimess on ikkagi Eesti kõige suurem veinisündmus.

Kahe päeva jooksul avatakse üle 1000 veini - see on väga suur kogus. Osaleb üle 80 eksponendi, nende seas suuri ja tuntumaid, aga ka palju pisikesi maaletoojaid, kellest ei pruugi veinisõber kuulnudki olla, aga kelle veinivalikus leidub tihtipeale natuke omapärasemaid, väiksemaid veinimaju.

Põnev on avastada niisuguseid veine ja viinamarjasorte, mis mainstream-valikusse tavaliselt ei jõua. Mida soovitad inimesele, kes satub veinimessile esimest korda. Kust pihta hakata, milliseid juhiseid veinide vahel orienteerumiseks annaksid? Kõigepealt tuleb osta pilet! Veinimessil on päris hea eelkommunikatsioon, meil on põhjalik koduleht, millele tasub eelnevalt pilk peale visata. Sotsiaalmeediast leiab infot meistriklasside kohta, mida on kokku üle 20. Esile tõstaksin näiteks Portugali veinide meistriklasse. Mõned päevad enne messi paneme üles eriliste veinide avamise kellaajad. Need on veinid, mida ka maaletoojad ise haruharva mekkida saavad. Veinimessil jagavad nad oma portfelli parimaid maitseid külalistega. Saab näiteks proovida Krugi šampanjat, väga häid küpseid Saksa Rieslinguid, põnevaid Kreeka veine, avastada Eesti veinitootjate uusi jooke, mekkida Hispaania tipptootjate loomingut. Nimekiri tähelepanuväärsetest veinidest saab igaühel olema väga pikk. Loomulikult, kui kohti jagub, tasub osaleda mõnes meistriklassis, kus vaadatakse sügavamale veinipiirkonna sisse, saab lähemalt tundma õppida Portugali, Prantsusmaad või hoopis Champagne’i piirkonda. Seekord on ka kaks väga erilist šampanja preemiumdegustatsiooni. Meie kaks noort ägedat sommeljeed Aleksei Pogrebnoi ja Kevin Lilleleht viivad läbi prestiiž-cuvée’de ja grower’ite degustatsioonid. [caption id="attachment_273452" align="aligncenter" width="768"] Veinimess 2024. Foto: Lauri Laan[/caption] Mis see aasta messil teistmoodi on? Mingi mudel on meil ju aastatega välja kujunenud, aga püüame leida iga kord mõne põneva fookuspiirkonna. Seekord on need Saksa veinid Moselist ja Badenist, kokku 15 veinimaja. Rieslingu ja Pinot Noiri armastajatele kindlasti väga huvitav kogemus. 20 aastat veinimessi on selline number, mida tasub juba ka tähistada. Õhtul kell seitse tehakse blackbox-saalis lahti suured uhked pudelid šampanjat, mida jagatakse kõigile, kuniks jagub. Tasub jälgida programmi ning olla õigel ajal õiges kohas. Kas tulemas on veel väliskülalisi? Ikka, paljudel maaletoojatel on mitmed veinimeistrid või majade esindajad kohal. On eraldi ka Slovakkia, Gruusia, Moldova, Itaalia esindajad jt. Nendega saab vahetut kontakti luua, maitsta nende tooteid, kuulda piirkonna veinivalmistamise filosoofiast ja põhimõtetest. Kas Veinimessi päevade lõpus jätkuüritusi ka tuleb? Linna peal on igasugu ägedaid veinibaare, kes ootavad veinimessilt tulles melu jätkama. Veino vinoteek teeb reede õhtul toreda ürituse, DJ mängib ja DiWine’il külas olevad šampanjameistrid võtavad baari mingil hetkel üle. Ka Chin-Chinis toimub after-party. Millised oleksid soovitused inimesele, kellel mõte rohkem kui kümne veini proovimisest ajab kergelt pea ringi käima? Kuidas profid ikkagi päevas sada veini ära suudavad degusteerida? Mina soovitan õppida korralikult veini välja sülitama. Ega siin muud trikki ei ole: vesi veinide vahele ja sülitamine. Algajal veinihuvilisel võib olla esialgu tunne, nagu vasikas oleks koplisse lahti lastud, tahaks kõike proovida, kohe hästi palju. Jooma messile tulla ei tasu, see võib päeva lõpuks kurjalt kätte maksta! Veini väljasülitamine ei ole mingi häbiasi, see on pigem ellujäämiskunst. Sööma peaks vahepeal ka. Messil on mitmed toitlustajaid: Austerium ja Oysterboys pakuvad mereande, Meeting Point valmistab Itaalia ja Aasia köögil põhinevaid palu. Aga miks ikkagi Veinimess? Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni kui korraldajate jaoks on tähtis levitada veinikultuuri. Tahame inimesi harida. Kindlasti näidata, kui suur valik veine tegelikult Eestis turul eksisteerib, tutvustada uusi põnevaid jooke, panna inimesi raamist väljapoole mõtlema, et mõista, mispärast mõni vein on parem kui teine või siis maksab rohkem kui teine. Soovime pakkuda võimalust avastada trende: orgaanilist, biodünaamilist ja ka naturaalset veini. Kaks päeva veinimessil annavad suurepärase võimaluse kõiki neid nüansse kõrva taha panna, seda veiniproffide hellal juhendamisel.