Valner Valme. Vähem komasid! Keelemets

Komasid on vaja nagu soola, aga nagu soolaga liialdamine rikub söögi, rikub komadega liialdamine keele. Hea küll, keele ilu. Keelt ei ole nii lihtne rikkuda.

“Keelemets” on keelefilosoofiline rubriik, kus Valner Valme arutleb, millisena keel meile argielupeeglist vastu lõriseb ja kuidas temaga sõbralikumalt läbi saada. Vahel tundub, et autorite ja tõlkijate eesmärk on venitada laused võimalikult pikaks. Seda saab edukalt teha komadega. Keelatud ei ole, samas vähema arvu komadega laused on lühemad, ladusamad ja sageli ka selgemalt mõistetavad.  Kellele meeldiks komad? Õpilastele jääb sageli mulje, et komadega kiusatakse neid kooli etteütlustes, ja tõesti, komadega saab teha trikke, muuta lause mõtet või hägustada seda. Teatud inimesed ehk mäletavad koolipingist tuntud näidet: “Puua, mitte armu anda!” versus “Puua mitte, armu anda!” Tänapäeval on õpetajatel ehk leebemad näited, aga toodu on jäänud meelde aastakümneteks.  Komade kohta kehtib õpikutes või Eesti Keele Instituudi veebiteatmikus lehekülgede kaupa reegleid, ning alati pole koma määramine ühene, keeles on alati erandeid ja miski käib alati ka tunde järgi. Sõltub, kas, kuidas ja mida rõhutada tahetakse. Komad ei ole võib-olla kirjavahemärkide aadel. Nad ei pane kuninglikult punkti ega hüüata ega küsi. Ei juhata mõttekriipsu kombel sisse tähtsat mõtet. Komad on vahesebijad. Nad jaotavad lauseid osadesse nagu kohanäitajad pidulikel õhtusöökidel. Komad tekitavad pause, eraldavad loetelu elemente ja lause osi, näiteks kõrvallause, rindlause, kiil, lauselühend.  Võta komad ära ja pikad laused muutuvad sültjateks jadadeks.

Komad on nagu mört, mis hoiab ehitist koos. Nagu maja ei tasu suvaliselt tsemendiga üle plätserdada, võtab aga liiga palju komasid ära keele ilu ja sujuvuse.

Huvitav on ka see, et tänapäeval, kui räägitakse pidevalt tähelepanu lühidusest, kiirest ajast ja rööprähklemisest, tahetakse keeles väljenduda võimalikult pikalt ja kohmakalt. Mitte kogu aeg, aga tendents on. “Keeleinstinkt hakkab justkui ära kaduma. Või huvi selgesti rääkimise vastu. /…/ Keel nagu laguneks laiali,” ütles ka kirjanik Tõnu Õnnepalu siinsamas Edasis. Kuna komad pausitekitajatena võtavad hoo maha, voolavad laused vähemate komadega paremini. Siin on abiks mitmed vormid, mida eesti kirjakeeles kasutatakse aina vähem (see on muidugi hinnanguline ja ma pigem loodaks, et see pole tõsi): des-, mata-, nud-, tud-vormid võivad õigesse kohta asetatutena aidata komasid vältida; komasid ei küsi da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna-lühendid.  Nagu “Keelemetsades” ikka, toon näiteid meediast ja ilukirjandusest, algupäranditest või tõlgetest, konkreetselt millelegi või kellelegi osutamata, sest tegu on levinud vormidega, mitte eranditega, ning eesmärk ei ole ühtegi autorit, tõlkijat ega artiklit või raamatut häbistada, vaid kutsuda kaasa mõtlema ja pakkuda teistsuguseid lahendusi.

***

"Ilma, et ta oleks mõistnud, mida need tähendavad" vs. "Mõistmata nende tähendust" Üks mata-vorm asendab viite sõna, mõte on sama ja isegi selgem, sest konkreetsem. Samuti saab mida need tähendavad asendada tähendusega ja midagi rohkem polegi vaja. "Pärast kõike seda, mis minu heaks oli tehtud" vs. "Pärast kõike minu heaks tehtut" Tu-liitega minevikku väljendav tegusõna vorm tähendabki “seda, mis oli tehtud”, nii et pääseme kolmest ülearusest sõnast, sealhulgas asesõna ja küsisõna, ja komast. Tu- ja nu-liiteid kahjuks otsi kirjasõnast tikutulega taga. Veel üks näide: "Kergem, kui ta oli arvanud" vs. "Arvatust kergem" "Olin alla tulnud, et talle ette lugeda" vs. "Olin tulnud alla talle ette lugema" Ma-tegevusnimi asendab suurepäraselt da-tegevusnime, kui tahta vältida koma ja sõna et. Kasutatakse tänapäeval haruharva, ometi pole tegu mingi arhailise lausekonstruktsiooniga, vaid kõige elementaarsema lause ühikuga: ma-tegevusnimega. "Otsustasin, et lähen vaatama" vs. "Otsustasin minna vaatama" Vahel aitab ka da-tegevusnimi kõrvuti ma-tegevusnimega. Sõna et lauseid ei kaunista. "Leiab endas piisavalt jõudu, et talle vastanduda" vs. "Leiab endas piisavalt jõudu talle vastanduda" Teinekord piisab aga koma ja et-i äravõtmisest ning lause ja mõte jäävad samaks.  "Rääkis edasi, ootamata vastust" vs. "Rääkis vastust ootamata edasi" Vahel aitab sõnade järjekorra muutmine lauses, ja koma kaob. Sama asi:  "Hakates õhtust sööma, pani ta telefoni käest ära" vs. "Õhtust sööma hakates pani ta telefoni käest ära" "Saavutab koha, mis on tema vääriline" vs. "Saavutab endaväärilise koha" Küsisõnu asesõnadena pole tingimata vaja. "Kui võimalik, eelistab ta…" vs. "Võimalusel eelistab ta…" Kui lause algul ei pruugi anda head rütmi sisse. Kui-d ei ole üldse alati vaja, näiteks "siis, kui" olukordades: "Ta käis väljas ainult siis, kui ilm oli ilus" vs. "Ta käis väljas ainult ilusa ilmaga" "Lelu, selle asemel, et läheneda, läks kaugemale" vs. "Lelu kaugenes lähenemise asemel" Või kellele ei meeldi tuletatud sõna kaugenema, võib ka nii: “Lelu läks lähenemise asemel kaugemale.” Igal juhul tundub komadega neljaks lauseosaks liigendatud seitsmesõnaline lause selge liialdusena. Üks levinud ja lausa parasiitlikuks muutunud vormel on kirjeldada tegevust sõna kuidas kaudu: "Isa õpetas pojale, kuidas enda eest seista" vs. "Isa õpetas poega enda eest seisma" Või: "Kuulas, kuidas nad räägivad" vs. "Kuulas neid rääkimas" Kuidas ei anna sellistel puhkudel midagi juurde, lisab ainult tühikäigu. Tänan, et lugesite. Või parem: tänan lugemast!