Ursel Velve: hapnikumask või hüppelaud? See valik määrab Eesti majanduse tuleviku

Riik peab tulema appi seal, kus turutõrge ja globaalne konkurents on seadnud Eesti ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda, aga riik ei saa olla ettevõtjale hapnikumask, kui ärimudel on aegunud.

Artikkel on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja kevadnumbris 2026, mis on saadaval suuremates kioskites üle Eesti ja jaekaupluste ajakirjandusletis. On aegu, mil ei ettevõtjad ega avaliku sektori töötajad ei saa jääda kõrvaltvaatajaks, eelistades tegutsemisele kommenteerida teiste otsuseid ja valikuid. Tänane keskkond muutub nii kiiresti, et eeldab igaühelt vastutuse võtmist, valmisolekut suunda seada ja nägemust oma panusest Eesti majanduse edasi viimiseks. Uuringud näitavad, et ettevõtlikke inimesi on ühiskonnas vaid 10–20%. Olles ise aastaid töötanud erasektoris ning kohtudes nüüd inspireerivate ettevõtjatega eri valdkonnist, olen näinud, et just usk iseendasse, oma ettevõttesse ja sellesse, et tegevus loob muutust, aitab neil hoida selget fookust ning liikuda konkurentidest kärmemini. Samas lootus, et vaid need 10–20% ettevõtlikke inimesi veavad isekeskis Eesti majandust edasi, tähendaks ühiskonnana vastutusest loobumist. Olen seisukohal, et ka avalik sektor peab leidma viise, kuidas liikuda ettevõtjatega samas rütmis. See võib tähendada juhtrolli võtmist omavalitsustes, et kiirendada ettevõtjatele vajalike lubade menetlust; Eesti digiriigi andmesilode kaotamist; või näiteks innovatsioonihangete korraldamist, mis annavad võimaluse saada kogemust riigilt kui suurimalt tellijalt ning arendada selle toel oma tooteid ja teenuseid, et liikuda edasi välisturgudele. Vahetades muutuste juhtimise kogemusi Töötukassa juhi Gert Tiivasega, jõudsime ühisele arusaamale, et eriti avalikus sektoris on muutus alati ebamugav. On keeruline muuta kurssi, kui avalik sektor on harjunud mingeid teenuseid pakkuma ning erasektor neid saama. Aga meil pole valikut: 10–20% ettevõtlikke inimesi ei suuda enam ülal pidada sisseharjunud tugistruktuure. Peame andmepõhiselt hindama, kas iga riigi poolt mõnda valdkonda suunatud euro loob ühiskonnale maksimaalselt väärtust. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) uue strateegia fookuses on teadus- ja arendusvõimekusega, eksportivad või ekspordipotentsiaaliga ettevõtted, keda soovime proaktiivselt teenindada. Oleme pälvinud kriitikat, et nii keskendume edaspidi peamiselt Harjumaale. Ent analüüsisime enam kui 2000 ettevõtet, määratlesime neist 800 fookuskliendina ning selgus, et tervelt 44% neist tegutseb tegelikult väljaspool Harjumaad. Samas on silmiavav, kui erinev on naabermaakondade ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime. Näiteks on Võrumaal 2,8 korda rohkem eksportivaid ettevõtteid kui Põlvamaal; Saaremaal 1,7 korda rohkem kui Läänemaal. Kuigi need võrdlused on üldistavad, näitavad need selgelt, kui määrav on iga omavalitsuse ambitsioon kujundada ettevõtluskeskkonda, mis meelitab piirkonda jätkusuutlikke ja eksportivaid ettevõtteid. Just nii luuakse töökohti ja tagatakse regiooni kestlikkus Eesti maakondade konkurentsis. EIS-i uut strateegiat nii ettevõtlusorganisatsioonidele kui ka teadlastele tutvustades on kerkinud diskussioon, miks on värske fookuskliendi määratlus just niisugune. Põhjus on väga lihtne. Meie analüüsid koos Tartu Ülikooli teadlastega on paraku näidanud, et EIS-i senine teenindatav kliendigrupp jääb lisandväärtuselt alla Eesti keskmise (2024. aasta andmetel 39 035 eurot töötaja kohta võrdluses Eesti keskmisega 49 100 eurot töötaja kohta). Seega oleme toetanud ettevõtjaid, kelle ärimudel vajab jätkusuutlikuks olemiseks ja kasvuks ümbervaatamist. Muidugi ei tähenda fookuse nihutamine, et senine EIS-i klient edaspidi täiesti abita jääks. Ettevõtteid teenindatakse edasi nende elukaare vajadustest lähtuvalt – esmatasandil arendatava iseteenindusportaali kaudu, kuid üks meie eesmärke on tekitada edukatele ettevõtetele järelkasvu, ehk kui ettevõte kasvab ja näitab potentsiaali, kaasneb sellega loogiliselt suurem tähelepanu. Riigi vaates on oluline toimetada tõhusalt, aga seejuures ka väga mõjusalt. Nutikusega segatud ambitsioonikus on kahtlemata nähtus, mida toetatakse. Taaskord Tartu Ülikooli abil saadud andmed näitavad, et nii Euroopa keskmisest kui TAIE 2035 strateegias välja toodud tööjõutootlikkuse 110% eesmärgist palju kõrgem lisandväärtus on ettevõtetel, kes on investeerinud teadus- ja arendustegevusse, muu hulgas EIS-i rakendusuuringute programmi kaudu. Kui Eesti ettevõtete üldine tootlikkus on ca 78% Euroopa Liidu keskmisest, siis arendustegevusega lõpule jõudnud ettevõtete tootlikkus on 120% samast võrdlusbaasist. Siit on näha, et teadlik innovatsioon ei ole enam nice to have, vaid iga organisatsiooni juhi strateegia tähtis komponent. Tuleviku ettevõtja ja avalik organisatsioon on tehnoloogia- ja andmepõhine, kasutab teaduspartnerlust ning mõtleb globaalselt. Oluline on endale ausalt tunnistada, et uute projektide rahastus ei ole piisavalt hästi läbi mõeldud, kui ettevõtja ootus on üles ehitatud riigile. See on tulnud välja ka ettevõtjate tagasisidest, kus on nimetatud, et toetused on saatanast. Riik peab tulema appi seal, kus turutõrge ja globaalne konkurents on seadnud Eesti ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda, aga riik ei saa olla ettevõtjale hapnikumask, kui ärimudel on aegunud. Niisiis peame katsetama, leidma uusi ärimudeleid, tehnoloogialahendusi ja turunišše, mis võimaldavad müüa kõrgema lisandväärtusega rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi tooteid. Selleks on vaja nn julget raha, finantseerimise turvavõrku. Eestis on väga tugevad pangad, kes seniste kriiside kogemusest lähtudes soovivad olla stabiilsed ja püsivad teenusepakkujad kogu ühiskonnale. Nad ei saa võtta riske, mida ettevõtjad ootavad näiteks varajase või kasvukapitali kaasamisel.

EIS-i uue strateegia visioon on liikuda innovatsioonipangaks saamise suunas, kes tuleb appi teadus-arendusprojektide, investeeringute ja ekspordi rahastamisel.

Toetuste asemel laenude-käenduste pakkumine seab ettevõtjale suurema vastutuse riigi raha kasutamisel ning võimaldab riigil tagasitulevat raha suunata juba järgmistesse ettevõtetesse. Sellega võtame koos ettevõtjatega ka ebaõnnestumise riski. Vahel selgub, et arendatav tehnoloogia ei töötagi (mis on samuti väärtuslik teadmine), vahel on probleem sobiva tehnoloogia suurtootmiseks skaleerimisega, vahel muutub olukord majanduses nii kärmelt, et hoolikalt plaanitud turuvallutus jääb ära. Ka ebaõnnestumistega peame arvestama, sest kindel on see, et ambitsiooni ja riskimiseta Eesti majanduse konkurentsivõimet ei paranda. Riigi roll on mobiliseerida kapitali just nendes segmentides, kuhu erasektor üksi ei lähe, ja seda erinevate teenuste abil – SmartCapi fondidest kuni ekspordipartnerite kindlustamiseni. Kapitali kvaliteet on sama tähtis kui selle kogus. See tähendab nutikaid investoreid, kes toovad kaasa turud ja partnerid, juhtimisalase toe, rahvusvahelise müügikogemuse. Sellesse panustame isegi, aidates esmalt välisinvestorite leidmisel ning seejärel nii kapitali kui arendus- ja tootmisüksuste positiivsete investeerimisotsuste langetamisel. Hiljuti kohtusin süvatehnoloogiaettevõttega GScan. Veel mõni aasta tagasi oli maailmas uuenduslikku tehnoloogiat rakendav ettevõte arendusetapis ning alles alustas müügitulu teenimist. Nüüd on ettevõte sisenenud julgelt Inglismaa ja Jaapani turule ning plaanib sel aastal kasvu kahekordistada. Kuigi avalikule sektorile väljaspool Eestit müümine tähendab pikki ja keerukaid loamenetlusi, ei ole see nende ambitsiooni vähendanud – vastupidi, neil on selge usk oma tehnoloogiasse ja soov muuta maailm oma lahendusega turvalisemaks. Just selliste ettevõtmiste teekonda soovimegi lihtsamaks ja kiiremaks teha, nii nagu oleme GScani toetanud viimase seitsme aasta jooksul: esmalt arendusfaasis ja hiljem eksporditoega. Lisaks heale tootele on oluline bränd, meie lugu, mis on praegu sageli Eesti ettevõtete pudelikael. Oleme tehnilised ja tagasihoidlikud, aga globaalsel turul konkureerime riikidega, kus brändi ehitatakse agressiivsemalt. EIS-i suured turundus- ja kommunikatsioonihanked on Eestis palju kriitikat saanud. Samas, vestlustes nii ettevõtjate kui ka riigi esindajatega tõdevad kõik nagu ühest suust, et Eesti bränd ja turundamine on riigi roll ja vastutus. Meie suuremahulised hanked on rahvusvahelises konkurentsis ainult piisk merre ja püüame kasutada riigi raha targalt, et pälvida eri rahvusvahelistel sündmustel ja meediakanalites kajastust, tõsta Eesti tuntust ja huvi meie vastu, toetades nii Eesti ettevõtjate jõudmist välisturgudele. Täna on rohkem kui kunagi varem vaja, et tuleme üheskoos kõrvaltvaataja rollist välja ja toimime hüppelauana. Leiame oma koha ja tegevuse, kuidas tekitada Eestis rohkem teadmusmahukaid ekspordipotentsiaaliga ettevõtteid. Nii suudame kasvatada Eesti majanduse tootlikkust tasemele, mis ületab Euroopa Liidu keskmist. Tootlikkus võib kõlada abstraktse majandusmõistena, kuid sisuliselt tähendab see konkreetset tulemust: jõukamat meie oma riiki.