Plaat, mis muutis mu elu. Sissi: Ben Platti plaat meenutas mulle, et ma ei pea midagi teisiti tegema, vaid olemagi mina ise
"Ben Platt näitas oma plaadi kaudu, et oma loomingu läbiv joon olen ma ise, mina kui artist," tõdeb Sissi . Rubriigis “Plaat, mis muutis mu elu” räägivad muusika- ja muud kultuuriinimesed neid tugevalt mõjutanud albumist. Ben …
"Ben Platt näitas oma plaadi kaudu, et oma loomingu läbiv joon olen ma ise, mina kui artist," tõdeb Sissi.
Rubriigis “Plaat, mis muutis mu elu” räägivad muusika- ja muud kultuuriinimesed neid tugevalt mõjutanud albumist.Ben Platt, “Sing To Me Instead” (2019, Atlantic)
On kolm albumit, mis on mind palju mõjutanud ja puudutanud. Plaat, mis on mind eriti positiivselt raputanud, on Ben Platti “Sing To Me Instead”. Avastasin selle albumi kuulsal 2020. aastal tuba koristades, alati on mulle meeldinud midagi koduste toimetuste taustaks kuulata. Nimelt oli mul juba aastaid pleilistis lugu “Rain”, millesse ma polnud kunagi pikemalt süvenenud. Ent tol hetkel fikseerisin selle loo ning uurisin, mis albumilt see on. Järgmisel hetkel istusin voodile ja kuulasin kuus lugu järjest ning sõna otseses mõttes ei liigutanud ka. Panin pausile, läksin isa juurde ja ütlesin talle: “Siin on midagi, mida pead kuulama.” Panime plaadi mängima ja kuulasime selle algusest lõpuni kahekesi elutoas läbi. Ja siis uuesti algusest. Mul pole ühegi albumiga elus olnud sellist kogemust, et ta naelutaks mind kuulama. See album muutis mind. See oli esimene album ja esimene artist, kes tekitas minus tunde, et ka mina võin siin maailmas artistina läbi lüüa. Nimelt on mu muusika olnud alati jutustav ja keerelnud sõnade ümber, mis on pannud mingi osa minust küsima, kas teatud lihtsus toimib. Ben Platti album on lihtne. Ta on imeline vokalist - mida ta häälega teeb, on maagiline. Iga laul on sügav, ta kirjutab oma elu mõttest. Seal pole elektroonikat, vaid puhtalt bändiga sisse mängitud muusika kõige lihtsamas vormis. Ta raputas. Kaunid meloodiad ja puudutavad sõnad. Kõik, keda huvitab lüüriline muusika, soovitan kuulata. Seda albumit kuulates tekkis sügav äratundmine. Plaat on nii üdini aus ja meeldivalt toores. Selles ei ole lihvitud tunnet, vaid sinna on valatud aus sisemaailm, mis on see, mida ma ka ise teen. Kogeda seda albumi formaadis on nii hea tunne. Mind kõnetas ka plaadi kujundus: samuti toores ja lihvimatu vaib. Inimene, kes on oma käekirjaga kirjutanud, pakub mõnusat personaalsust. Hiljem tuli välja ka film Ben Platti kontserdist. Vaatame seda perekonniti igal aastal. Siin on mõned äratundmised teekonnas, sest ka mind ootab kontsertfilmi salvestamine Alexela Kontserdimajas 6. juunil, mille pärast olen ülielevil. Esimesi kontsertfilme, mida meenutasin, kui sündis idee mu enda esinemine üles võtta, oli just Ben Platti linateos. Need teosed saavad kindlasti täitsa erinevad, ent ausus on element, mis seob meid mõlemat. Kuulan seda albumit tänini, juba kuus-seitse aastat. Armastus selle vastu on muutunud nii sügavaks, et mängin klaveril ja laulan iga lugu ka ise, enda lõbuks, kui tuju tuleb. Võin õhtul vahel suisa tunde järjest istuda ja tema lugusid meenutada ning laulda. Seda pole mul veel ühegi teise artisti loominguga sel kujul juhtunud. Mind mõjutavad artistid, kes näitavad end siirast ja toorest küljest. See looming ei ole kümneid kordi üle bränditud ja läbi analüüsitud, mida ja kuidas on tark teha.Mulle meeldib näha artisti ja tema sügavust. Kunst, muusika ja sõnad on lihtsalt tema käepikendus. Soovin ise samuti elada ja see inspireerib.Plattil on laul “In Case You Don’t Live Forever”, mille ta kirjutas isale. Sõnumiga, et juhul, kui ta ei ela igavesti, siis selle lauluga soovib ta isale öelda, et armastab teda kõige rohkem siin ilmas ja ta on see, kes ta on just tänu isale. Surm on mu elus olnud alati aktuaalne teema ja selles kunstis on nii ilusasti käsitletud seda, et aega ei pruugi olla lõputult. Aus. Ta on kirjutanud laule oma suhetest, harjumustest, piiridest ja vabadusest. Ka eelmainitud esimene laul, mida kuulasin, “Rain”, kõneleb vabadusest. Vabadusest sõltumata sellest, kas teeme midagi hirmuäratavat - isegi kõige hirmuäratavam asi võib muutuda lihtsaks, kui lubame endal tantsida vihmas ja nautida seda. Samuti kõnetab mind see, et tema laulud erinevad üksteisest. See on taas midagi, millele ma ise olen mõelnud. Nimelt on mul hästi erinevaid laule - kas suudan need üldse kokku siduda? Ja siis tuleb artist drastiliselt erinevate lugudega ja ta kõlab ideaalselt ühtse joonena. Ta on nii kindel oma helis ja sõnumis. Siis mõistsin, et ma ei pea enam kunagi küsima, kas ma pean kuidagi teisiti tegema kui nii, nagu ma teen. Sest läbiv joon olen ju ma ise! On neid, kellele meeldib see, mida loon, ja neid, kellele mitte. Igal juhul olen oma loomingus aus ja siiras ning siis saab kuulaja minu kaudu ennast näha. https://open.spotify.com/album/2AluSp6sapRu17yc4r2a5F?si=grqxG7noT32PWhgVSVaypA
