Ajatu kohtumine soul-jazzi ja indie’ga – teineteise muusikasse süvenevad Maarja Aarma ja Marten Kuningas.
Vice Versa on Edasi rubriik, kus artistid kirjeldavad vastastikku teineteise muusikat. Rubriiki toimetab Liisi Voolaid.
Maarja Aarma MA on neo-souli ja jazzi mõjutustega koosseis, mille keskmes on isikupärane autorilooming, kus põimuvad soul, jazz, R&B ja popilik meloodiatunnetus. Bändi kuuluvad Maarja Aarma (vokaal), Madis Muul (klahvid), Janno Trump (bass), Dmitri Nikolajevski (trumm). Laiendatud koosseisus on ka taustavokalistid Jana Kütt ja Oskar Lindvall ning teised muusikud. Koosseis on esinenud mainekatel festivalidel nagu Jazzkaar, TAFF:fest, Sõru Jazz ja Tallinn Music Week. Maarja Aarma MA on andnud välja mitmeid salvestisi, sealhulgas albumi "Connected Through" (2019), EP "Queenland" (2022) ning uusima albumi "Fall Into Love" (2026), mis märgib bändi helikeele küpsemist ja artistliku suuna selginemist.
Marten Kuningas on laulukirjutaja ning ansambli Miljardid – nagu ta ennast ise nimetab – esimees. Kuningas on avaldanud sooloalbumid "Janu" (2012) ja "Praktiline mees" (2014) ning Miljarditega "Kunagi Läänes" (2017) ja "Ma luban, et ma muutun" (2020). Kuningas on olnud helilooja ja muusikaline kujundaja teatrilavastustele Draamateatris, Ugalas ja Vaba Laval ning 2021. aastal ilmus tema luulekogu "Sabata koma". Hetkel töötab ta oma kolmanda sooloalbumiga, mis ilmub sügisel. Äsja ilmus singel “Jaa vampiir”.
Maarja Aarma Marten Kuningast: "Tema olemusse ja muusikasse on sisse kodeeritud mingisugune ajatus"
“Kuulsin Marteni laulmist esimest korda aastaid tagasi, kui ta esitas teleekraanil David Bowie loo "Starman". Tollal mulle tundmatu laul jäi kummitama ning Marteni sugestiivne ja mõnusalt sirgjooneline esitus viis mind koos temaga muusikasse rändama. Minu silmis on Marten muusikuna oma teed kõndiv, rahulik, samas julge ja eksperimenteeriv seikleja. Kõrvaltvaatajana kirjeldaksin, et tema olemusse ja muusikasse on sisse kodeeritud mingisugune ajatus. Marteni muusika on nagu segu siin-ja-praegu-hetkest, modernsest muusikakeelest ning kuskil teises dimensioonis heljuvast atmosfäärist. Omavahel kohtuvad sõnade täpsus ja muusikaline unistamine. Hindan kõrgelt Marteni oskust sõnumit edastada ja luua n-ö enda maailm. Tema muusikas leiduvaid kihte on põnev sammhaaval avastada,” räägib Maarja Aarma.
https://open.spotify.com/track/2VOHWDAsTapTNiWZVIfgca?si=175514973e494d93
"Lugu "Jaa vampiir" mõjub mulle nagu põksuv südamerütm, mille ümber keerleb tume ja tontlik atmosfäär. Kui salm loob järsu ja veidi isegi robustse tooni, siis refrään toob muusika kõlavärvidega sisse helgust ja õrna lootust. Nende kahe värvi varieerumine silme ette kujutluspildi ringjast liikumisest. Millestki, millest tunned, et peaksid lahti laskma, kuid mis on nii magus, et sellest päriselt loobumine ununeb ja tõmbab sind muudkui tagasi enda juurde. Justkui sõltuvuslik suhe, millest loodad leida toitu hingele, kuid mis tegelikult sind lihtsalt tühjaks imeb.
Mul läks fantaasia tööle ja tekkis inspiratsioon, et see lugu võiks põnevalt toimida ka duona. Salmi tumedamat tooni kannaks meeshääl ning refräänis liituks heljuva lisakihina sireenilik naishääl. Kahe pooluse – mehe ja naise – tõmbumise sünge tants laulus. Kuna olen loomult paadunud optimist, keda tõmbab harmoonia poole, siis, et mu hing saaks rahu, tahaksin (saadan soovi teele) Marteniga koos luua "Jaa vampiirile" järje. Osa kaks, kus vaevatud hing on leidnud oma sõltuvuseringist tee välja vabalt olemise ja teistega koos kulgemise rajale.
Millegipärast meenus mulle Marteni uue looga tutvudes ka Jemaine Clement ja Taika Waititi film "What We Do in the Shadows". Tegemist on mockumentary’ga vampiiridest, kes maadlevad tänapäeva elu argiprobleemidega. Lisaks ilmselgele neid ühendavale vampiiritemaatikale leidub mõlemas teoses - minu arvates - ka haarav kombinatsioon absurdsusest, eneseirooniast ja naiivsusest. "Jaa vampiiris" kerkib taas esile Marteni oskus luua muusikaga pilte. Just seetõttu näeksin seda laulu suurepäraselt toetamas ka mõne filmi süžeed,” analüüsib Maarja Aarma.
Marten Kuningas Maarja Aarmast: "Maarja Aarmat huvitavad erinevad kihid, mida väljendada"
“Mul on olnud rõõm mängida paaris projektis Maarja Aarma MA bändikaaslaste Janno Trumpi (bass) ja Dmitri Nikolajevskiga (trummid), ent Maarja Aarma muusika ja käekäiguga tutvun tänu sellele rubriigile esmakordselt. Vaatan tema uue plaadi kaant. Hakkab silma selle koloriit, mis tundub esmapilgul maine. Ilmselt aitab sellele tundele kaasa suletud silmadega lauljanna, kes lebab naeratavana sametjal kangal, kastanpruunid juuksed voolavana põrandal lainetamas. Kui terasemalt vaatan, on toonid tegelikult kirglikumad: huuled, bordoopunane särk, vanaroosa vaip. Sõidame abikaasaga autos mööda Peterburi maanteed. Ilm on kevadiselt päikseline. Hakkab mängima Maarja Aarma MA viimase paadi nimilugu. Kuulan, kuidas ta oma lugu jutustab. Kohtumine kohvikus, tunded, mis vallanduvad. Lõpus on vist bassisoolo? Jah, kitarristi ju ei ole, Janno ju mängib. Kihvt. Tõdeme kaasaga, et see on tõeliselt kaunis pala.
Järgmisel hommikul uurin Maarja kodulehekülge: tutvustus, fotod, videod. “Queenlandi” muusikavideo rullub huvitavalt. Alguses lebab stiliseeritult ja blaseerunult kusagil tsehhi põrandal üks naine. See naine hakkab oma keha liigutama. Ma mõtlen - koreograafiliselt liigutama. Tantsima. Ja laul, mis tundub olevat joonud samast allikast, kust Austraalia neoonjazzijad Hiatus Kaiyotegi, pöörab video põrandasse augu, kust näeb juba tuttavlikku Maarjat, kes samuti liigutab oma keha ning vaatab läbi augu üleval korrusel tantsivat alter ego. Siis ühel hetkel nad tantsivad koos. Ja nad tantsivad veel, järgmises ruumis, teises toonis, kolmandas tsoonis. Ta on hoopis dünaamilisem, kui teda esmamulje põhjal tajusin olevat. Taipan nüüd, et Maarja Aarmat huvitavad erinevad kihid, mida väljendada. Loen muusikute vikipeediast, et teda võlub (jazzmuusika juures) vabadus: vabadus olla ja vabadus luua. Õppida, mõtlen,” kirjeldab Marten Kuningas.
https://open.spotify.com/track/6swTOdDpR3EzqCYS9jBZIn?si=f5cc70ebb09d45c3
“Kuulan Maarja Aarma MA muusikat esimest korda. Olen oma stuudios, pihkude vahel kausike tumeda teega, päike sillerdamas seinal läbi aknaruudu. See on minu tavapärane hetk askeldustest eemal. Avan Spotifyst Maarja viimase plaadi “Fall Into Love”. Juhuesitusega valitud lugu avab tasakesi ruumi läbi stratosfääri pulseeriva sündipadja, sulandudes kokku päikeselaiguga rookõrtest seinal ning aimatava virvega tee pinnal. Kui mu hütis oleks klaver, võiks see kõlada sama soojalt kui need järgnevad akordid, mis hõljuva padja peale laotuvad. Tunne on põhjamaiselt turvaline. Ja siis hakkab ta laulma.
See on pihtimus, mille helikeel on kantud Ameerika souli traditsiooni kirglikust võnkest. Ta laulab kogetud valust ja otsinguist. Ta laulab üksindusest, mis on läbi tunnetatud ning toonud ta sellesse hetke. Minetanud müürid ja ootused, alistunult, värskelt avastatud selgusega laulab ta välja oma tõe. Tõde on see, et ta soovib olla armastatud. Leian end mõttelt, et see on ka minu tõde ning ilmselt meie kõigi sügavaim inimlik vajadus. Vähesed aga jõuavad seda nii klaarilt, nii harmooniliselt väljendada. Samas - see ongi kunstnike, poeetide ja artistide ülesanne ning Maarja Aarma kahtlemata valdab oma kunsti. Kui tuletorn, mis annab julguse olla haavatav, uudishimulik ning seeläbi vabam. 2.22 on tolle plaadi viimase loo vältus. Jätkan oma päevatoimetusi märksa rahulikuma meelega,” mõtiskleb Marten Kuningas.
