Urme Raadik ja Sille Jõgeva: levinud müüt, mis lõhub perekondi. Teadlik suhe

Ükski suhe ei toimi niisama. See eeldab aega, järjepidevust ja valmisolekut avastada nii kaaslast kui iseennast ning vajadusel muuta oma mõttemaailma ja käitumismustreid.

Rubriigis “Teadlik suhe” jagavad Imago suhteterapeudid Urme Raadik ja Sille Jõgeva oma teadmisi ning kogemusi 10-aastase paaride nõustamise teekonnalt ja koolitustelt, mis põhinevad Imago suhteteraapia rajaja psühholoog Harville Hendrixi meetodil. Iga lugu sisaldab ka üht praktilist harjutust. "Õige suhtega pole vaja tööd teha, see toimib lihtsalt ja iseenesest ning ilma raskusteta" - see on üks levinumaid uskumusi suhete kohta. Arvatakse, et kuskil on olemas "see õige inimene", kellega kõik sujub niisama, ilma suurema pingutuse ja teadliku tööta. See mõte on ahvatlev, sest lubab kergust ja kindlustunnet, aga samal ajal seab suhtele ebarealistliku ootuse, sest päriselus ei püsi ei füüsiline ega vaimne tervis, ei majanduslik seis ega ka suhe iseenesest.

Me teame, et kui me ei liigu, ei puhka ega hoolitse oma keha eest, hakkab see varem või hiljem märku andma. Mitte sellepärast, et meie keha oleks "vale", vaid seetõttu, et olulised vajadused on rahuldamata ning võib-olla puuduvad meil teadmised ja oskused, kuidas oma keha eest hoolitseda. Sama kehtib paraku ka suhete kohta.

Me kasvame üles lugude keskel, kus armastus "juhtub". Filmid lõppevad hetkel, kui kaks inimest lõpuks õnnelikult kokku saavad ning me ei näe seda osa, kus tuleb hakata õppima, kuidas keeruliste väljakutsetega toime tulla. Samuti on filme, kus keerulised olukorrad aina eskaleeruvad ja lõpuks minnakse lahku, olles enne teineteist täielikult hävitanud.

Meile ei õpetata, kuidas luua ja hoida turvalisi suhteid. Meile ei õpetata, kuidas tulla toime erinevustega, kuidas lahendada konflikte ning taastada kaotsiläinud ühendust, kuidas jõuda teineteise mõistmiseni.

Kui me ei ole kõike eelpool loetletut näinud, kogenud ega õppinud, võib tunduda, et raskused on märk valest suhtest ja pingelised olukorrad hakkavad näima ohumärgina:

"Me vaidleme – järelikult me ei sobi." "See suhe on liiga keeruline – järelikult see ei ole õige." "Olen proovinud kõike ja enam ei jaksa – suhe ei peaks nii raske olema."

Ja nii võibki juhtuda, et suhe katkestatakse hetkel, kus tegelikult saaks alata päris lähedus ning koos kasvamine.

Käitumismustrid, mis ei toimi – kellega iganes sa koos oled

Sageli usume, et probleem on partneris, aga enamjaolt on probleem hoopis käitumismustrites, mida me suhtesse kaasa toome.

Paarisuhete uurija John Gottman on kirjeldanud nelja suhtlemismustrit, mida ta nimetab "apokalüpsise neljaks ratsanikuks":

• kriitika (rünnak inimese, mitte käitumise pihta);
• põlgus (iroonia, üleolek, halvustamine);
• kaitsepositsioon (õigustamine, vastutuse vältimine);
• kivistumine (vaikimine, eemaldumine).

Need käitumismustrid ei kao lihtsalt partnerit vahetades. Ja kui me ei õpi neid märkama ega muutma, kanduvad need edasi igasse järgmisse suhtesse. Ka paus suhtes ei lahenda seda, sest eemaldudes teineteisest ei õpi me uusi suhtlemisoskusi.

Küsimus ei ole selles, kellega ma suhtes olen, vaid selles, kuidas ma suhtlen.

Suhe kui eluviis, mitte loterii

Hea tervis ei teki juhuslikult – see on eluviisi tulemus. Sama kehtib suhete puhul.

Hea suhe ei tähenda probleemide puudumist, vaid et on olemas:

• oskus kuulata ja turvaliselt jagada;
• julgus rääkida ka ebamugavatest asjadest;
• valmisolek konflikte lahendada ja vastutada oma käitumise eest;
• soov teineteist mõista, mitte vastanduda.

Nii nagu kehakaal ei tõuse üleöö, ei lagune ka suhe tavaliselt ühe tüliga ning samamoodi ei saa ei tervist ega suhet "korda teha" paari päevaga. Muutus eeldab aega, järjepidevust ja valmisolekut avastada nii kaaslast kui iseennast ning muuta oma mõttemaailma ja käitumismustreid.