Nädala intervjuu. Maiduk: inimesed võiks satiirist aru saada. Eriti äärmuslased, ja eriti maailmaparandajad

Koomik on amet, mis mõne jaoks pole nagu piisavalt kultuur. Mõni ei ütlegi selle kohta kultuur, aga ometi kultuur ta ju on. Etendus, tekst, esitus ja kõik muu annab selleks alust küll ja veel. Eesti stand-up’i võludest ja valudest räägime “Nädala intervjuus” koomiku Maiduki ehk Mait Veskeriga. Juttu tuleb nii karjääri alustamisest, eestlaste nõudlikust maitsemeelest kui solvumisest. Küsis Brent Pere.

Sa oled nüüd kolm aastat puhtalt püstijalakoomikaga leiba teeninud. Tasus vist ära? Algul mitte nii väga, aga jah, saab elada. Sinu puhul võib vist öelda, et eks ole ka vaeva nähtud, sest päris suvalise koha pealt sa ju kuulsust ei saavutanud? Ma ei tea, kuidas seda mõõta, aga sain aru, et selles valdkonnas ei tee ilma sotsiaalmeediata midagi ära. See lõi põhja alla ja kui seda nüüd ilustamata, isegi pisut küüniliselt väljendada, siis kui sa pole sotsiaalmeedia väike litsike, siis pileteid ei müü. Nii et tänu järjepidevale somele hakkasin kohe pileteid müüma ja inimesed teadsid mu molli juba enne stand-up’i tegemist. Sotsiaalmeedia on õnn ja õnnetus: ühtpidi nüristab aju, aga teisalt on sellest saanud mu leib. Seda mängu peab mängima. 10 000 jälgijaga saab vist tuuri juba täis küll? Ma just vaatasin ka selle üle, sest ikka tekib jälgijate arvust mingi sõltuvus. Eile oli korra jälle 9997, aga nüüd on taas kümne tuhande peal. Ega ta ilmselt sealt alla ei kuku, aga nüüd peab veel edasi minema. Ise küll mõtlesin, et see võiks mingi verstapost olla, sest pisikeses Eestis on see võimas asi. Nüüd võiks tehtud olla. Eks ma siis nüüd näen, mida see kümme tuhat mulle tooma hakkab. Et tuleb kohe seitse kõnet, kus palutakse koostööd? Jah, või tuleb kiri, kus loodetakse, et ma kolme šokolaadi eest Kalevit reklaamin. Sa oled ju teistel kultuuriväljadel ka kätt proovinud. Kas see on siis kultuuris ainus reaalne koht, kus saab algusest peale kohe teenima hakata? Kuidas võtta, mingil määral olen seda proovinud ja mingite etenduskunstide asjadega tegelesin. Olemegi praegu täpselt õiges kohas, Von Krahlis. Mul oli woke ekspruut ja tema kaudu ma midagi tegin ning sain isegi mingit raha. Natuke õppisin seda värki ka Viljandi Kultuuriakadeemias, aga ütleme nii, et ma olen suhteliselt kapitalismiusku inimene ja kui saan valida, kas müüa oma hing maha, olla sotsiaalmeedia litsike ja müüa pileteid, siis igatahes eelistan seda, kui et iga kord kulkalt millegi tegemiseks kopikat kerjata. Seal on ilmselt ka parasjagu onupojapoliitikat ja sisereegleid, millest ma midagi ei tea. Praegu sõltun ma endast ja suurtest brändidest ning valin parem kommertstee. Ma pole tõesti kuulnud, et mõni stand-up-koomik kulkalt raha oleks küsinud, kuigi kultuur ta ometi on? Ei tea, kui kõrge kultuur ta on. Etendus on ta kindlasti ja meelelahutus samuti. Ma olen midagi kuulnud, et ei anta, aga võib-olla pole ka hästi küsitud. Vähemalt teised tüübid on öelnud, et pole mõtet. Lisaks pole seda mõtet ka seetõttu teha, et püstijalakomöödia on hästi minimalistlik žanr. Olemuselt on raske eestlast käsu peale naerma ajada, aga teisalt produktsiooni mõttes nõuab see vähe. Pluss on see, et ta tuleb ise kasumisse ja sa ei pea sõltuma teatritest, mis ei tule elu sees ise kasumisse. Miinuspool aga see, et stand-up’is on vaid üks kitsas ülesanne, kuigi seda saab mitmel eri moel lahendada. Kõige ilusam osa on see, et saad etendusega päriselt Eestis tuuritada. Bändituuri tehakse Tallinnas, Tartus ja Pärnus, aga mina tegin kakskümmend etendust ja teen veel. Polegi vaja seda kulkat, ja see on isegi mu lavapealse tegevuse kõige meeldivam osa. Kunst ei julge selle kohta igaks juhuks öelda. On siis mõni koht tõesti selline, et bändi jaoks liiga väike, aga sulle paras? Kuigi bänd oleks, ma arvan, samuti rahul, kui saal oleks täis. Bändil on kõik kamba peale jaotatud ja kasumit keerulisem teenida. Marginaal on palju madalam. Aga ma ei tea, miks tõsisemad bändid pisemates paikades ei käi, võib-olla Sadu käib. Osa bände proovib, aga võib-olla on Hellad Velled turu ära võtnud. Või on asi lihtsalt selles, et bändiga on lihtsam erakaid teha ja sealt plekki saada, kui mööda Eestit tuuritada. Püstijalakomöödiaga on vastupidi, sest kultuurimajades on kindlasti mõnusam etendusi anda kui privaatüritustel. Bändide tulu tuleb teisest kohast. Kuidas erakatel etendusi anda on? Oleneb. Vahel on tore, vahel painav. Mina võtan seda pisut nii, et kui keegi kutsub mind sünnipäevale esinema, siis selle asja mõte on, et lähed fänni sünnipäevale, teed oma etteaste ja nad on sellega rahul. Pärast lööd klaase kokku ning nende mõte nii lihtne ongi. Sa ei lähe sinna oma parimat etteastet tegema. Mis puudutab korporatiivüritusi, siis oleneb, kuidas nali maandub. Ma ei tee seal oma tavakava, vaid mul on nendeks eraldi PowerPointi formaat, mida üritan muuta vastavalt sihtgrupile. On olnud ka selliseid seminare, kus teed midagi ja saad aru, et kedagi ei koti. Nad on sinna tulnud ainult sellepärast, et töökoht saatis nad sinna. Vähemalt saab lõhekroketit ja snäkke. Seevastu on ka mõnusaid üritusi, aga erakad pole kunagi võrreldavad piletiga šõuga. Erakal võib juhtuda, et inimene sattus sinna kogemata ja tegelikult ei soovi seal olla? Piletiga üritusel on inimene raha maksnud ja teab, mida tahab. Jah, aga sünnipäeval on üldiselt kõik meeldiv. Muidugi juhul, kui see inimene ka su fänn on. Kuskil, kus inimesed ei oska mind oodata, võib see asi ikka päris painavaks osutuda. Teen ära, andke mu raha ja head aega. Kas stand-up’iga on siis nii, et teed ühe tuuri aastas ja elad ära? Kes pikemaid tuure teeb, elab kindlasti ära. Mul on ikka mingid eraüritused, someasjad ja muu selline ka juures. Erakad muidugi erinevad iseloomult, näiteks LHV galal olin pihitoolis preester. Vahel teen hoopis intervjuid, ehk mu roll pole käsu peale nalja teha, vaid päriselt mingi karakter. Ma teen kõiki muid asju ka ega julge veel nii puritaanlik olla, et ainult ühe tuuri peale kaardid mängida. Aga kõvemad tegijad, jah, üks tuur aastas koos lisaetendustega peaks toimima küll. No aga sinu kohta võib ka juba Eestis tegija öelda? Äkki tipp-kuue seas olen jah. Ma olen praegu veel tähtsamate tegijate alumises otsas, aga nii annab ära elada küll. Selle nimel tuleb ka tööd teha, aga hästi elab ära ja ma olen üsna askeetlik inimene, nii et kõrgeid nõudmisi mul pole. Minu luksus on vabadus.

Eestis on üldse püstijalakoomika tase ülikõrge, sest eestlane on lihtsalt nii m*nn. Eesti inimene on tross ega anna sulle halastusest mingit naeru. Seetõttu on Eesti päris hea kasvulava ja siin on hea skeene.

Nii et kui küsida, kuidas elab Eesti huumor, siis hästi? Olen kohati üsna ebausklik inimene ega taha midagi ära sõnuda, aga Eesti stand-up elab praegu küll hästi. Huumor üldiselt, ma ei tea. Asi saab naljaks siis, kui keegi saalis naerab, enne seda ma küll ei julge öelda, et kirjutasin mingid naljad. Praegu on seis kena. Aga kas sinu hinnangul on püstijalakoomika väliselt üldse huumorile kalduvaid asju või tegelikult on see pigem kaduv kunst? Ma pole liiga hullult süvenenud, aga sotsiaalmeedias valmistab mõni asi ikka nalja. Palagani, monoteatri ja Ervin Abeli aeg võiks nüüd otsas olla. Käisin hiljuti paari Eesti komöödiafilmi vaatamas ja need kõik on kehvad. Ju siis ongi varsti ainult meie teha see huumor. Ütlesid, et eestlased on m*nnid, aga kas see sõltub ka koha suurusest? Ei, eestlane pole üdini m*nn, vaid lihtsalt tross. Kinnine inimene, kes paneb sind proovile. Tead küll, kõik on pahurad. Jah, väikses kohas maandub üks nali ja suures teine – näiteks kui sul on vähemusi halvustav nali, siis väikses kohas see töötab, aga Telliskivis või Kalamajas võib keegi solvuda. Mõni feminist võib poole pealt lahkuda ja minna kommentaariumisse maailma parandama. See vahe on küll. Lisaks mõjutab tugevalt nädalapäev. Näiteks neljapäev on hea päev, reede samuti, laupäevi kardan kõige rohkem. Tead ju küll, kui napsulembesed me siin Eestis oleme. Eestlane muutub julgeks alles siis, kui napsu sisse saab, aga siis ta muutub jälle liiga julgeks. Laupäeviti võib ikka saalis päris palju eilast seltskonda olla. Pühapäeval on jälle lihtsalt kõik pohmas, kaasa arvatud ma ise. Pühapäeval oledki sina see viimane inimene, kes veel päeva mingit energiat annab, muidu oleks täitsa luhta läinud. Päevast oleneb palju rohkem kui sellest, kus sa geograafiliselt asud. Lisaks määrab paljuski see, millises asutuses mängida. Kust jookseb piir selle vahel, et koht on hea vaibiga, aga peldik, või hea vaibiga, aga tehniliselt katastroofiline? Loevad nüansid, aga üldiselt on eestlane ning eriti maainimene tänulik, kui sa nende juurde lähed. Eesti publikul läheb natuke aega, et käima saada, aga ega ta siis üdini m*nn pole. Eestlane on tropp, seda me teame. Nädala algul pole vist üldse mõtet šõusid teha? Ega ei viitsi jah, alates kolmapäevast on normaalne. Õnneks mul pole ka sellist olukorda olnud, kus peaks teisipäeval esinema. Parimad päevad on neljapäev ja reede, kolmapäev ja laupäev nende järel. Kui palju sul siis solvumist ette tuleb? Naljakas muidugi, et huumori kohta seda üldse küsima peab. See on tõesti imelik. Inimesed ei saa vist siiani vahel aru, mis asi on stand-up, sest see on siin vaid viisteist aastat eksisteerinud. Solvumine on praegu muidugi ka hullult moes, vahepeal oli asi veel hullem, kuigi äkki sattusin ise rohkem teatud kõlakotta. Ühel etendusel rääkisin oma eksnaistest natuke halvasti, isegi mitte halvasti, vaid lihtsalt nokkisin, ning selle peale läksid mingid inimesed poole pealt ära ja hiljem kuulsin korraldajalt, et omavahel arutati, kuidas saab nii seksistlik olla. Inimesed võiks aru saada, et kui sa laval rumalat juttu räägid, siis see ei tähenda, et see peaks sada protsenti või üldse su maailmavaadet esindama. Sellest võiks tõesti aru saada.

Sa pead ikka meeletult kitsarinnaline inimene olema, kui maailmavaatelistel põhjustel solvuma hakkad.

Muidugi on ka mul inimesi poole pealt lahkunud. Vahel inimesed lihtsalt eksivad ära, näiteks kui mutikesed Nõmme kultuurikeskusse pileti ostavad, siis ilmselgelt nad on šokis, kui palja kõhuga tüüp laval ropendab. Muidugi tahaks ära minna. Solvumist on isegi naerukogusest kuulda, samuti nagu saab aru sellest, kui palju mingi asi korda läks. Näiteks Pärnus laval "pede" öeldes saab valjema naeru kui Tallinnas. Kui palju seda juhtub, et sina lõõbid ja teed oma etendust, aga inimesed arvavad, et sina ise ja su maailmavaade ongi sada protsenti selline? Algul muretsesin selle pärast rohkem, aga mulle tundub, et inimestele on vist sotsiaalmeedia ja kõige muu kaudu kohale jõudnud, et see pole päris. Mõnes asjas võib olla ka sarkasmi ja irooniat, isegi kui sarkasm ei kattu su maailmavaatega. Üks asi veel: inimesed võiks satiirist aru saada! Eriti äärmusvasakpoolsed, muidugi ka äärmusparempoolsed, aga eriti just need maailmaparandajad, kel on X-i asemel mingi enda Bluesky. Daniel Veinbergsil on lausa vaja kogu aeg midagi eriti rõvedat öelda ja mina ei tea, mida ta sellega saavutada tahab, aga tal on selline komme. Nüüd siis võtsid Blueskys feministid ta ette ja räägivad seal, kui haige jutt see on ja issand jumal. Daniel ajas mingit lolli sitta stiilis, et naiste aju on väiksem kui meestel, aga ilmselgelt oli see satiiriliselt öeldud. Ja siis sa hakkad mölisema, et aga see pole ju nali ja pole naljakas. Ehk polegi naljakas ja see oli sitt nali, aga satiir on see ju sellegipoolest. Kris Kärner räägib enda täiesti metsas holokaustijuttu ja ütleb, et see on kavalalt tehtud nali. See on muidugi natuke ebatõenäoline, aga satiir on see sellegipoolest. See võiks meie tundlikus ühiskonnas inimestele kohale jõuda. [caption id="attachment_275382" align="aligncenter" width="737"] Mait Vesker e Maiduk. Foto: maidukk, instagram[/caption] Kui palju sul seda on juhtunud, et inimene võtab satiiri täieliku tõena? Ega keegi tavaliselt tagasisidestama ei tule. Eestlane kirub hiljem pigem omaette õlleklaasi taga. Üks kord meenub küll, kus ajasin laval mingit joga ja minu juurde tuli pärast etendust kerge faasiga inimene. Ta hakkas mind noomima, et see osa tuleb kindlasti välja võtta ja nii ei saa. Kusjuures tal oli õigus, sest see oli pask materjal, aga sa tuled mind sisu pärast noomima? Ma kohe tahaks kuidagi neid padufeministe mõnitada, nad käivad mulle pinda. Tihti seda ei juhtu, aga ükskord näiteks Aleksander Eeri Laupmaa lõõpis midagi ning siis tuli minu juurde üks inimene, kes ütles, et mina Eerile edasi ütleks, et ta ütles talle pahasti. Mutionus tuli ka mingi piff minu juurde, sest ma lihtsalt lõõpisin ja lahmisin mingit suvalist nalja. Tahtsin veel teravmeelitseda ja ütlesin, et vabandust, ja enne kui ma lauset jätkata sain, ta juba teatas, et tore, et ma vabandan. Tegelikult tahtsin öelda, et vabandust, et tõde sulle haiget teeb. Mul on vahel pikad pausid, aga no tore, et ta oma vabanduse sai. Ma ei tea, kas see on kõikjal nii või pole Eestis selle naljaga veel kohanetud. Üldiselt on siiski veider, kui sa tuled stand-up’i kuulama ja solvud. Meelega kellegi kohta kehvasti öelda on muidugi täiesti lamp. Rämedusi ei saa niisama pilduda, aga kui ikka elust mingit materjali koguneb, siis nii ta tuleb. Sa oled ka Instagramis noorte poiste radikaliseerumise vastase lehega punane_pill koostööd teinud. Tegid sinna satiirilist sisu ja proovisid selle kaudu näidata, et need matšoinfluentserid pole normaalsed. Kas võib juhtuda, et lõpuks ei saada sarkasmist aru ja see töötab vastupidiselt? Jah, kindlasti, inimesed võivad päris lollid olla. See oli tore tegemine, aga see punane pill on mulle ka hakanud veits pinda käima. Algul tegin seda kõike ülla eesmärgi nimel, aga nüüd on see juba ühekülgseks muutunud. Päris nii nüüd ka ei peaks olema, et kui mees tahab meeste asju teha, siis see on kohe toksiline maskuliinsus. Äkki mees tahabki poksida ja kala püüda. See ei tähenda, et kohe toksiline. Ega ka kõik asjad, mida Andrew Tate ütleb, sada protsenti valed pole. Mõni point on ka täitsa asjalik, kuigi ta ise on täielik jobu. Aga ei maksa nii äärmuslikuks minna. Iga äärmuslus on äärmuslus? Täpselt. Blueskys kraaksumine ei tee sinust EKRE rinnanööbiga vihasest mehest paremat inimest. Sa oled samasugune. Võib-olla on selles EKRE tüübi jutus isegi midagi põnevamat. Kuidas sulle tundub, kas me liigume aina enam sinna, kus inimesed valivad selge poole ja rahvas hakkab veel rohkem üksteise peale kraaksuma? Mulle tundub, et see on heaoluühiskonna tunnus. Kui sul on päriselt elus eesmärgid ja mõtted, siis ma ei usu, et võtad päevast nii palju aega mingite pseudomuredega tegelemiseks. Inimestel on liiga palju vaba aega või liiga vähe eesmärke. Loomulikult on meil kõigil oma põhimõtted, aga kui sa lihtsalt raiud oma gängiga mingit asja, siis see on üsna hädine. See kommenteerimine ja leeride valimine vist tõesti aina süveneb. Vanemad inimesed lahmivad Facebookis, nooremad mujal ja käib selline mõnus laevade pommitamine. Lihtsalt vastase asukoht on teada. Vanasti oli see koht Delfi kommentaarium. Üldse huvitav sõltuvus see netis kommenteerimine.

Tihti need inimesed, kes netis kommenteerivad ja vandenõusid jagavad, on silmast silma rääkides täitsa normaalsed. Ega mina pole ka selline, nagu ma netis olen. Võetakse mingi internetiroll ja mõni võtab seda maru tõsiselt.

Et muidu küpsetad kodus kooki, aga Facebookis oled valmis kellelegi kallale minema? Umbes jah. Muidu on lahtise peaga inimene, aga kui X-i jõuab, siis on kohe valmis mehi vihkama. Lõpetuseks, kuidas eestlane elab? Sa ju jälgid meie ühiskonda. Haigelt kallis on. Söök ja jook on võrreldes kõigi muude riikidega, kus käinud olen, ikka kuradi kallis. See on kurb. Get rich or die trying. Kui kümme aastat tagasi sai tuhande euroga enam-vähem normaalselt ära elada, siis nüüd pead üle kahe tonni teenima. Mingi vaevaga suudab seda vist ka iga eestlane teha, aga hindade mõttes on ikka pekkis. Ma ei taha sellesse liiga süveneda, aga keda ma süüdistan? Valitsust? Jürgen Ligi? Mulle tundub, et seal see kedagi ei koti ja isegi kui läheb hullemaks, siis me lihtsalt lepime sellega. Ahah, okei, kümme protsenti makse juurde? Olgu, paneme. See on jama, et inimesi nii kooritakse. See on nüüd muidugi spekulatsioon ja sõbraga arutatud jutt, aga siin vähemalt pole õnneks väga klassiühiskonda. Kui sünnid vaesena, siis on võimalik end ilusti üles töötada. Paljudes riikides on sellega keerulisem, aga Eesti on tõesti mingis mõttes kõigi võimaluste maa. Kuid kallis on ikka ja me oleme nõus neid hindu maksma. Longero maksab baaris seitse eurot, see on ju ebareaalne! Ma ei tea, kust see tuleb. See on kurb osa, aga muus on vist ikka parem kui varem. Oleneb muidugi, kust maalt mõõta: seitse-kaheksa aastat tagasi oli isegi veel parem, aga pikas perspektiivis liigub asi siiski paremuse suunas. Majandusvärki me ei saa mõjutada, aga arvestades meie teekonda peale uuesti vabaks saamist, oleme päris hea töö teinud. Võiks vähem mossitada, aga kogu aeg on külm ja kõik maksab palju. Tee endale lõpetuseks reklaami ka, kuhu inimesed sind vaatama saavad tulla? Mul tulevad juunis "Investor Koomase" lisaetendused Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Võsul. Tulge sinna.