"Putin kardab atentaati ja riigipööret" – umbes selliste pealkirjadega lendas üle maailma üks efektne uudistoode. Või siis infooperatsioon, sõltub kuidas vaadata.
"Tundmatuks jääda sooviv" luureteenistus jagas korraga kolme meedia-väljaandega dokumenti, mis lihtsalt pidi magnetina ligi tõmbama. Siin on korraga kõik vajalik ühe meediamaja jaoks: võimalus avaldada midagi esimesena, intriig, kõlavad nimed ja saladuseloor. Ning ühtlasi võimalus kontrollida ja leida, et absoluutne enamus sellest infost on ju tõene – seega on avaldamiseks vajalikud kriteeriumid täidetud.
Materjali jagati korraga USA (
CNN), Ühendkuningriigi (
Financial Times) ja Vene (
Important Stories) väljaannetele. Kõik kolm ka avaldasid üsna sarnase kokkuvõtte, veidi erinevate rõhuasetustega.
Iga hunniku sees on iva
Iga taolise lekke sisse on pakitud mingi oluline signaal, mida peetakse vajalikuks levitada, ülejäänu selle ümber on pakend, mis peab tagama publiku huvi. Aga kõigest järgemööda.
Asja alguspunkt on eelmise aasta jooksul toimunud kõrgemate vene sõjaväelaste likvideerimises, mille järel kutsuti tinglikult Kremlisse vaibale jõuametkondade esindajad. Tinglikult sellepärast, et nõupidamise kohta me ei tea, aga see pole ka tähtis.
Loeb see, et kohtumisel toimus tüüpiline ja universaalne mäng, mis taolistes olukordades käib. Laval on Suur Ülemus ja alluvad, kes üritavad mängida kuuma kartulit. Mängu sisuks on selle kuuma kartuli ehk süüdlaseks olemise staatuse loopimine ühelt teisele. See, kelle kätte kartul jääb, ongi süüdi.
Kuuma kartuli mäng
Armee kui kannatanud osapool (tapetud kindralleitnant Fanil Sarvarov, aga see nimi pole oluline, seega jätan ülejäänud nimed vahele) kurdab, et süüdi on FSB, kes ei suutnud terroriakti ära hoida.
FSB vastab kõigepealt, et "ise oled loll", et miks armee ise ei korralda oma kõrgema juhtkonna valvet, nagu kõik mõistlikud asutused seda teevad. Ja siis viskab kuuma kartuli edasi. FSB ei saa süüdi olla, kuna nemad ei teosta valvet, vaid ainult koguvad infot. Valve eest vastutab FSO (föderaalne valveteenistus).
FSO teatab muidugi, et tema ei saa süüdi olla, kuna nemad peavad kaitsma juhendite järgi ainult üht sõjaväelast: kindralstaabi ülemat (Gerassimov). Ülejäänute eest nemad ei vastuta! Ja vihjab nüüd selle luureraporti kaudu, et kogu segaduse ja ebamäärasuse eest võib vastutada üks teine kõrge sõjaväelane ehk endine kaitseminister Šoigu.
Muudetud turvaprotokollid
Suur Ülemus annab suunava jalahoobi, mille alusel tuleb midagi muuta. FSO peale pannaks veel kümne kõrgema sõjaväelase valvamise kohustus. Too muidugi kirjutab turvaprotokollid ümber ja nõuab selleks juurde ressursse. Ja siit ilmselt saabki alguse kõnealune leke.
Kõik muu selles materjalis on triviaalsus. Et Putin kardab ja viibib enamuse ajast punkrites, et tema liikumised on salastatud ja piiratud (sellesama FSO poolt), et interneti piirangute eest vastutab samuti FSO, mitte FSB jne. Aga see ongi see vajalik teadaolev ja kontrollitav taust, mis lubab endast lugupidavatel väljaannetel seda avaldada.
Aga mis siis on see võimalik infooperatsiooni eesmärk, mida üritatakse levitada? Siin on kaks killukest, mis tõmbavad tähelepanu. Üks on Šoigu tanki alla viskamine, teine Krasnodari moderniseeritud punkrite mainimine.
Infoopi eesmärk on kahetine
Krasnodari krais on küll mitmeid teadaolevaid residentse, kuid punkrite kohta on pilt hägune. Miks peaks Putin ronima just sinna, Ukrainale nii lähedale, samas kui teada on, et parima õhutõrjega on Ukrainast kaugel asuv Valdai residents?
Kuna mina pole selle lekke taga, siis ma ei tea, mida tegelikult taotleti. Kuid need kaks infokildu on minu silmis vastandmärgiga.
Kui eesmärk on näpuga näidata Šoigu kui võimaliku tülitekitaja peale, siis toimib see vene eliiti lõhestavana, osundades, et ka kõige lähedasemad pole kaitstud ning lõhe eri grupeeringute vahel kasvab. Kui eesmärk on näpuga näidata Krasnodari krai punkrite peale, siis see peaks külvama segadust Putinile kättemaksu haudujate hulgas.
