Interim-juhi jutud. Peeter Tohver: püüan end alati ümbritseda inimestega, kes tunnevad oma valdkonda kõige paremini

Tavaliselt on ikka nii, et kui ettevõttel on vaja organisatsiooni arendada või muuta, siis palgatakse selleks täiskohaga juht. Aga mis oleks, kui seda ei teeks, vaid kutsuks kellegi ajutiselt appi? Interim Agentuuri VVT partner Peeter Tohver usub, et see on suund, kuhu tüürib kogu maailm, sest nii saab ettevõte kiire ja tõhusa abikäe ning interim-juht teha oma meelistööd. Lisaks näeb interim-juht asju uue nurga alt ning suudab pakkuda värskeid lahendusi. Küsis Brent Pere.

Artiklisarjas “Interim-juhi jutud” jagame lugusid ja intervjuusid kogenud interim‑juhtidega, kes on päriselt astunud ettevõtetesse keerulistel hetkedel, loonud selgust ning viinud muutused ellu kiiresti ja tulemuslikult. Fookuses on nende inimeste kogemused, mõtteviis ja praktilised õppetunnid - kuidas nad töötavad, milliseid olukordi lahendavad ja milliseid muutusi päriselt saavutavad. Siit leiad inspiratsiooni, konkreetseid näiteid ja ausaid vaateid ajutise juhtimise igapäevaellu. Artiklisarja sisu loob Interim Agentuur VVT, mis seob enam kui 400 juhti ja spetsialisti. Kui soovid teemat süvitsi uurida, loe vvt.ee. Sulle peab ikka juhtimine väga meeldima, kui lisaks pikaaegsele juhikogemusele veel teistesse asutustesse ka juhina appi tahad minna? Esimene väide on küll õige, sest ma valisin juhtimise oma teemaks juba 80ndate algul. Läksin peale Prahas kõrgkooli lõpetamist insenerina Talleksisse tööle ja seal oli küll kõik tore, aga ma sain aru, et inseneritöö mind ei köida. Ühes tootmistsehhis oli aga juht, kes ei saanud hästi hakkama, ja kuna ma seal säravate silmadega ringi jooksin, siis otsustati hoopis mind panna sajapealist punti juhtima. Tsehh tegeles metallkonstruktsioonide valmistamisega kuni keevitamise ja treimiseni välja ning meil oli seal tore hulk enamasti vene rahvusest algharidusega töötajaid. Nad olid tõesti toredad ja kuigi ma ise juhtimisest veel palju ei jaganud, siis miskipärast nad kuulasid mind. Mõtlesin, et huvitav, miks nad seda teevad? Aga suhe oli hea ja nad tegid seda, milles kokku leppisime, nii et koostöö sujus. Sellest ajast peale on mul juhtimisega seotud töökohti palju olnud ning tänaseks olen ühes või teises kohas juba 40 aastat organisatsioone ja ettevõtteid arendanud. Toona polnud veel isegi juhi professiooni, direktorid ja bossid küll olid, aga see oli teine maailm. Mõtlesin juba siis, et inimeste juhtimine mulle meeldib ja soovin end ka selles harida. Sellest võiks väga pikalt rääkida, aga tegemist on mu hobiga juba päris ammu. Ehk kui sa täna kellelgi interim-juhina abiks käid, siis on tegemist jätkuvalt hobiga, kus teed heas mõttes oma ära ja lased jalga? See on nüüd väga filosoofiline küsimus, et mis asi see interim-juhtimine üldse on. Elu on üldse interim, sest mingil ajal sa elad ja mingi hetk sind enam pole. Samamoodi sa juhid ning mingi hetk sind enam pole. Tegelikult pole suurt vahet, kas sa lähed põhikohaga juhiks või interim-juhiks, sest vastutus on ikka samasugune. Perioodi valid ise või valib keegi teine selle järgi, kui palju sul midagi ettevõttele anda on või kui kaua läheb selleks, et eesmärkideni jõuda.  Põhitööna juht olles tunnetad sa ühel hetkel selgelt ära, et sul ei ole enam midagi ettevõttele anda ning keegi teine teeks seda paremini. Pahatihti ei saa aga põhikohaga juhid ise hästi aru, et nad ei kõlba enam ettevõtte etteotsa. Nad arvavad, et on eluaegsed juhid ja see koht on neile jumala poolt antud ning sinna sa ka jääd. Minu puhul on olnud läbi aegade nii, et olen sõltuvalt positsioonist ja organisatsioonist juhina töötanud umbes viis kuni seitse aastat. Tunnetan ja saan aru, et on aeg anda kellelegi teisele uute mõtetega ruumi. Interim-juhina on tavaliselt periood lühem ning ka ülesannete ring pole alati nii lai, aga töö eesmärk jääb ikka samaks. Interim-juht läheb tööd tegema ning teeb seda seni, kuni selle saab täiskohaga inimesele üle anda. See võib kesta kolm kuud, kuus kuud või aasta, sõltuvalt olukorrast. Näiteks on meie hulgas nii mõnigi ettevõtte tippjuht, kes juhib juba aastaid ühte tipporganisatsiooni, aga kui ajaliselt vähegi kannatab, käib ta ka teisi aitamas. Puhtalt seetõttu, et ise õppida. See teeb ta enda elu põnevaks. Tundub, et need oskused on vist niikuinii ühiskonnas aina enam hinnas ehk inimesed, kes suudavad vaadata ka kaugemale kui enda eriala, toovad ettevõttesse rohkem väärtust? Juhina ei pruugi sa isegi valdkonda väga täpselt teada, kuid sa õpid selle töö käigus juurde. Lõppude lõpuks juhid sa inimesi ja protsesse, mitte otseselt toodete või teenuste osutamist. Jah, loomulikult tuleb juhile kasuks, kui ta vorsti tootmise või teenuse disaini endale ka selgeks teeb. Loomulikult on valdkondi, näiteks väga tehnoloogilised ettevõtted, kus spetsiifiline teadmine on ülitähtis ning juhtimine vahel teist laadi. Üldjuhul tuleb valdkonna tundmine ametile kasuks, aga saab ka ilma selleta. Nii et me liigume aega, kus ka ühele erialale keskendunud inimene võiks teada midagi müügist või turundusest? Jah, aga ettevõtet juhtides olen ma kaugel sellest, et teada kõike turunduse, müügi või personali kohta. Ma püüan end alati ümbritseda inimestega, kes neid valdkondi kõige paremini tunnevad. Juhina on eesmärk anda neile tööriistad ja keskkond, kus nad oma tööd kõige paremini teha saavad. Vajadusel ka aitan neid, kuid ma ei juhi neid selles mõttes, et tulen hommikul tööle ja ütlen: sina mine tee nüüd seda ja õhtul raporteeri mulle tehtust. See ei ole juhitöö.

Juhi ülesanne on kujundada keskkond ning siis tuleb ka tulemus.

See pole muidugi nii mustvalge, aga laias laastus küll. Kuidas sulle tundub, kas paljude juhtide Achilleuse kand ongi just see mikromanageerimine? On ikka jah, eriti väiksemates organisatsioonides, kus omanikud on juhid. Kui keegi on loonud ise ettevõtte, siis see on nagu tema laps, ja ma saan täiesti aru, miks ta inimesi enda ümber täielikult ei usalda. Või noh, usaldab küll, aga teatud piirini, ning edasi kiputakse mikromanageerima. Teisalt ta ei kujuta isegi ette seda tööd ainult inimeste juhina, sest tal puudub see oskus. Suuremate organisatsioonide etteotsa tavaliselt selliseid juhte ei satu, sest sul lihtsalt ei jagu kõigi jaoks aega. Seal võib olla hea juht või halb juht või õnnestunud või ebaõnnestunud juht, aga mikromanageerimisel on inimlikult mingid piirid. Sina oled otsustanud, et lähed just juhtima, mitte asutama. Miks sa omanik pole tahtnud olla? See oli minu teadlik valik, et end mitte piirata. Mulle pole kunagi ettevõtte omamine tähtis olnud ning ma pole ka kordagi tööintervjuudel partnerlusest või optsioonidest rääkinud. Mul pole kunagi ühtegi optsiooni olnud ja isegi kui see on jutuks tulnud, siis olen ära öelnud, sest ma soovin olla vaba. Sisetunne ütleb, et seda pole vaja. Tõsi, see organisatsioon, millest täna räägime ja mille me lõime, sündis minu peas 12 aastat tagasi ja ma olen ka selle üks omanik. Siin on tegemist pigem elustiili-ettevõttega ja ma pole selles ka tegevjuht, nüüd pigem suhteliselt kõrval. Kui palju sa ettevõtete juures interim-juhina käid? Olen täna väga valiv. Töötan paari ettevõtte nõukogus ning kevade tulekul pühendun rohkem golfile ja tennisele. Kuidas on, kas golfirajal käivad need kõige paremad ärivestlused? Vastupidi, ma räägin golfirajal ärist üliharva. Seal saad sa inimesega tuttavaks ning teed temaga sporti. See on ideaalne viis inimest tundma õppida, sest sa oled seal temaga järjest neli-viis tundi koos ja lood pikaajalisi suhteid. Aga see, et ma lähen nüüd löökide vahel teenust müüma, oleks täiesti kohatu. Teine asi on, kui golfiklubisse kutsutakse ärikohtumisele ning tegu on tuttava keskkonnaga, mis mõlemale osapoolele sobib. Golfil on suur eelis, sest sa kohtad uusi inimesi ning saad nendega tuttavaks. Pigem räägitakse elust ja hobidest, vähem tööst.  Muidu vist järgmine kord enam ei tahetaks rääkida? Just, sinna tullakse lõõgastuma, mitte tööd tegema. Kohati on inimestel arvamus, et seal tehakse tohutult äritehinguid, aga ma arvan, et nad lihtsalt eputavad. Ja võib-olla pole seal ise käinudki? Võib-olla tõesti. Kindlasti on erandeid ja kõik pole nii mustvalge. Miks sina üldse soovitad ettevõttesse interim-juhte kaasata? Selleks on hulga põhjuseid ja sõltub organisatsioonist, mida konkreetselt vaja on. Alustades lihtsamatest asjadest – väiksema organisatsiooni puhul pole sul võib-olla igas valdkonnas vaja täiskohaga inimest, aga sa saad mõneks ajaks palgata enda juurde kõrge tasemega spetsialisti. Ta käib võib-olla kaks-kolm korda nädalas sinu juures tööl ja sa maksad talle küll tunni eest rohkem, aga kokkuvõttes ettevõte võidab sellest ning saad endale väga hea tegija. 

Ettevõttel tasub mõelda, kas vajatakse just täiskohaga töötajat või inimest, kes tuleb värske pilguga aitama.

Teine põhjus on muutused, eriti nüüd, kus viimased viis-kuus aastat üks muutus ajab teist taga. Ettevõttes on vaja kiireid muutusi ning sa otsid kedagi, kes on neid juba varem ellu viinud ning sellele spetsialiseerunud. Muutusi võib olla seinast seina, alates väliskeskkonnast kuni sisemiste probleemideni. Näiteks kui turust kaob 30 protsenti ära, siis kuidagi peab ju inimesi edasi motiveerima.  Lisaks on kõrvalt tulijal aus pilk, mida põhikohaga juht ei suuda pakkuda. Konkursi korras palgatud täiskohaga inimene sõltub automaatselt töökohast ning tööandjast märksa rohkem, mis tähendab, et ta proovib neile ka rohkem meeldida. Interim-juht seda tegema ei pea. Ta teab oma väärtust, läheb põnevat asja tegema ning valib ise, kellega koostööd teha. Samamoodi valib ettevõte endale interim-juhi, kellega koos töötada. Mina soovitan interim-juhte igatahes - hoolimata sellest, et ma ka ise ühe sellise organisatsiooni asutaja olen. Olgu tegu juhtimise, turunduse või millegi muuga, aga nad on oma valdkonna professionaalid, kes tulevad ja teevad sinu seatud ülesanded mingi perioodi jooksul väga selge sihiga ära. Ta on seda tööd varem teinud ning seetõttu ka sulandub keskkonda. Pole vaja karta, et ta on kallis, ei tunne valdkonda või tuleb ainult lühikeseks ajaks. Need on valed hirmud. Inimene teab, milleks ta sinna tuleb ja mida teeb. Miskipärast peljatakse sageli just seda, kas inimene sobitub, aga üldjuhul ta sobitub ning kui juht sellest aru saab, siis on tal organisatsiooni arendamiseks kohe üks tööriist juures. Vahet pole, kas interim-juht kutsutakse ajaliselt piiratud ülesande täitmiseks, teadmiste jagamiseks või millekski muuks. Inimesed lähevad hea meelega appi.