Coach annab nõu. Toomas Tamsar: juhi hapnikumask iseendale

Rubriigis “Coach annab nõu” vastab pikaajalise juhtimiskogemusega juhtimistreener Toomas Tamsar tööelu ja juhtimisolukordadega seotud küsimustele. Saada oma küsimus aadressile hello@edasi.org  ja võimalik, et järgmisel korral saab just Sinu küsimus vastuse.

Probleem: "Olen 300 töötajaga ettevõtte personalijuht. Mind kutsuti siia kaks aastat tagasi lubadusega, et olen tippjuhtkonna liige ja tegelen organisatsioonikultuuri muutmisega. Mulle see väga sobis. Näen, et pean toetama palju keskastmejuhte nende väljakutsetes ja peaksin tegelema eelkõige strateegiliste teemadega. Tegelikkus on teine. Olen läbipõlemise äärel, laud on täis igapäevatööd ja tippjuhtkonna töös ma justkui osalen, aga strateegilisi teemasid arutatakse enamasti kitsamates ringides teises toas." Loen seda nii, et Sinu käest oodatakse strateegilist tulemust: kultuuri muutmist. Sa ise tahad olla strateegiline juht. Sa pingutad, aga kõige olulisemaga – kultuuri ja teiste juhtide toetamisega – Sa tegeleda ei jõua. Kust leida aega ja mõtteruumi, et seda kõike teha? Olen viimase poole aasta jooksul suhelnud paljude Sinu kolleegidega ja kinnitan, et Sa ei ole üksi. Suurem osa neist ei leia aega ei mõtlemiseks ega ammugi mitte iseenda arenguga tegelemiseks. Kust Sa peaksid aja leidma? Ma ei tea. Aga ma tean, et kui Sul pole aega mõelda, kui Sul pole vaikust ega võimalust asju kõrvalt vaadata, siis Sa ei saagi olla strateegiline juht. See kõlab valusalt, aga see "teine tuba" jääbki Sulle suletuks, sest strateegiat ei arutata inimesega, kes on parasjagu mattunud operatiivse mürina alla. Nad hoiavad Sind sealt eemal, sest Sa näidki... kurnatud.

Oled tähele pannud, mida Sulle iga kord lennukis öeldakse? Hapniku kadumisel pane kõigepealt hapnikumask pähe enesele, siis aita teisi. Sinu hapnikupuudus pole ainult Su heaolu küsimus. See on Sinu tööga toimetuleku küsimus.

Mis juhtub juhiga, kel pole hapnikku? Eelmisel nädalal istusid koosolekul. Päev oli juba täis. Keegi tõi lauale teema, mis on tegelikult oluline – midagi üksustevahelise koostöö kohta. Sa said aru, et see vajaks aega ja süvenemist. Aga Sul ei olnud seda. Sa ütlesid midagi mõistlikku, panid paar sammu kirja ja liikusite edasi. Järgmine teema. Personalijuhina oled Sa hästi välja õppinud, kuidas hapnikupuudust oma kolleegide juures märgata. Tal on kiire, ta teeb (peaaegu) kõik asjad suurepäraselt ära, aga temas pole vunki. See on ellujäämisrežiim – tühi pilk ja automaatne "teen ära" noogutus. Mis nõu Sa neile inimestele annaksid? Enamus Su kolleege on omandanud algteadmised coaching’ust ja teavad täpselt, mida sellises olukorras küsida. Millal Sa enda käest samu küsimusi küsisid? Kas Sa kardad vastuseid, mida endale andma peaksid? Kas ka Sinu päev lõpeb nii, et kõik saab tehtud, aga suurt midagi sellest ei muutu? Millal Sa viimati otsustasid jätta mõned asjad tegemata ja tegeleda päriselt olulisega? Umbes 15 aastat tagasi esinesin PARE konverentsil ja mäletan, et HR-juhtide läbiv küsimus oli: kuidas teha nii, et ka neile antaks strateegiline roll? Vastuses pole tänaseni midagi uut. Paljud tippjuhid mõistavad nüüdseks personalijuhi olulisust paremini, aga oma koht tuleb ikka samamoodi välja teenida – olles ise strateegiline ja hoides oma fookust seal, kus on päris mõju. Ma ei tea, kuidas Sa oma aja leiad. Tõesti ei tea. Ja seda on raske öelda, arvestades, et rubriik on “Coach annab nõu”. Aga ma tean, et sellele küsimusele pead vastuse leidma Sina. Millise asja Sa täna tegemata jätad, et Su vunk ja hääl jälle tagasi tuleksid?