Kultuuriankeet. Jevgeni Zolotko: praegu on küsimus selles, kas me suudame süveneda

Seekord avab oma mõtteid kultuurist skulptor ja installatsioonikunstnik Jevgeni Zolotko, kes sel kevadel osaleb Narva kunstiresidentuuris ühena üheksast Eesti kunstnikust, kes tutvustavad sealsetes koolides kaasaegset kunsti ja pakuvad eesti keele praktikat. Kõrini pole tal ühestki kultuurinähtusest, vaid kultuuritusest - näiteks poliitikas.

Kui palju kultuuri on ellu vaja? Milline on teie päevadoos? Praegu ei seisne küsimus selles, kui palju on kultuuri vaja, vaid pigem selles, kui palju me suudame sellesse süveneda. Mis puudutab aga minu doosi, siis see kõigub päevast päeva. Võrreldes noorusajaga, katsun piirduda vähemaga. Kas kõik on kultuur? Arvatavasti võib ka nii öelda. Vähemalt nii ütlevad targad inimesed, kelle sõnu võib usaldada. Millised kultuurivaldkonnad on südamelähedasemad? Muusika ja kirjandus igas vormis on loomulikumad mu jaoks. Millega võiks rohkem tutvuda või tutvust uuendada? Koreograafia ja muu sellega seonduv on kahjuks siiani jäänud piisava tähelepanuta. Millisest kultuurist kõrini on? Kui just kõrini, siis pigem kultuuri puudumisest. Näiteks poliitikas. Kas kultuurist räägitakse ühiskonnas piisavalt? Räägitakse piisavalt, aga öeldakse vähe. Millist kultuuriajakirjandust loete? Enam-vähem kõike, mis eesti keeles praegu ilmub. Kui tihti käite muuseumis? Kunstinäitusel? Teatris? Kinos? Kontserdil? Raamatuesitlusel? Ütleme, et vähemalt üks sellest nimekirjast on mu nädalas sees. Millistes kultuurivaldkondades sooviksite veel tegutseda? Viimasel ajal aina rohkem ja rohkem kurameerin mõtetega teatrist. Millist muusikat kuulate? Kes on vanad lemmikud, kes uued? Välismaalt? Eestist? Kahjuks olen muutunud täiesti distsiplineerimatuks muusikakuulajaks. Kuulan kõike ja palju, ning isegi endale üllatavas koosluses. Viimase aja avastused on Keeley Forsyth ja Ak Dan Gwang Chil. Kas ja kus käite elavat muusikat kuulamas? Saaliakustika poolest on mu lemmikud Heino Elleri muusikakooli Tubina saal ja Tartu Pauluse kirik. Millise plaadi viimati ostsite ja kas eelistate muusikat arvutist, CD-lt, kassetilt või vinüülilt? Jah, muusika litsentsi ostmine käib juba mõned aastad voogedastusrakenduses. Viimane CD-plaat, mille ostsin, oli Valentõn Sõlvestrovi “Vaiksed laulud”. Viimatine filmielamus? Lapsega vaatasime kinos “Avatari” kolmandat osa. Ei nimetaks seda elamuseks, pigem üleelamiseks. Film, mida vaataks viies kord ka? Ingmar Bergmani "Saraband", mis juba ületab seda numbrit. Mis on parim variant vaatamiseks: kino, tele, voogedastus või DVD? Eks too pigem sõltub sellest, mida vaadata. Milline kunst on loodud just sinu jaoks? Ei tea, kas on just loodud minu jaoks, aga mõne autoriga tunnen erilist lähedust küll, sõltumata valdkonnast. Millise installatsiooni ise viimati lõite? “Aadama saladuse” Kumu kunstimuuseumis. Mida teatris viimati vaatasite? Jevgeni Gribi lavastatud “Tuhkvalget” Vanemuise teatris. Mida kindlasti ei vaataks? Ei oska nimetada. Loodan jääda viimseni avatuks kõigele. Millise filmi või lavastuse poole pealt olete lahkunud? See oli üks akadeemilise muusika kontsert, kus esitati mulle tähtsa helilooja loomingut. Millise raamatu viimati ostsite? Kas raamatuid mahub veel teie koju? Viimati ostsin Nareki Grigori “Nutulaulude raamatu”. Ja mahub veel. Milline raamat on praegu öökapil ja mis on raamat, mida pole veel lugenud, aga peaks? Öökapil on hetkel segadus raamatutega. Aga pealt paistavad hiina klassikalise luule kogumik ja Rabelais’ “Gargantua ja Pantagruel”. Vahur Afanasjevi “Serafima ja Bogdan” on siiani häbematult lugemata. Millist kultuuri peaks riik toetama ja millist mitte? Kas kõike või mitte midagi.