Triin Agan: Edasi lood rikastavad lugejat, mitte ei püüa tema klikke. "Edasi on ka minu mõte"

Lühiintervjuude sarjas “Edasi on ka minu mõte” uurime oma kaasautoritelt, lugejatelt, toetajatelt ja sõpradelt, mida nad Edasi juures väärtustavad. Triin Agan on Eesti Loto juht ja Edasi lugeja.

Mis on teie esimene mälestus Edasiga seoses ja kuidas vaatate meie toimetamiste peale täna? Mis on muutunud? Esimest korda sattus Edasi mu huviorbiiti ühe uudiskirja kaudu, mis Edasi artiklile viitas. Mis looga täpselt tegemist oli, pole enam meeles, kuid mäletan, et sissejuhatus oli väga põnev, aga kuna mul tellimust ei olnud, siis edasi lugeda ei saanud. Mäletan just seda ilmajäämise tunnet, et üks hea lugu jäi lugemata. Sel hetkel ma veel tellimust ei raatsinud teha, sest polnud kindel, kas peaksin. Aga ikka ja jälle sattus Edasi mõne looga mu orbiidile, nii et siis oli juba piisavalt tõestusmaterjali, et tasub tellimus ära teha küll. Kantar Emori uuringust “Eesti Meediabrändid” selgub, et lugejate meelest on Edasi tugevuseks eristumine peavoolust ja teistest väljaannetest. Kas olete selle järeldusega päri ja kui, siis milles see eristumine teie jaoks seisneb/väljendub ja mis rolli üldse Edasil Eesti ajakirjandusmaastikul näete? Edasi lood on põhjalikud ja pikad, mis on oluline kvaliteedimärk. Taga ei aeta mitte klikimagneteid per artikkel, vaid lugemisväärilise sisu loomist. See on selge eristumiskoht, sest ka lugejal tekib võimalus eristuda, olles lugenud sisukaid lugusid ning jagades loetut teistega. Edasi iga lugu on läbi mõeldud, mitte pelgalt sisutäiteks loodud - seda tänapäeva ajakirjanduses väga tihti ei kohta. Edasi üks lubadus lugejatele on teha ajakirja, mille artikleid on ka hiljem kasulik ja põnev lugeda. Soovitage palun 3 artiklit/autorit, mida või keda võiks uuesti üle lugeda ja miks. Üks mu lemmikautoreid on Kristjan Port. Peale iga tema artikli lugemist on selline tunne, nagu oleks aasta jagu targemaks saanud. Veel tuleb meelde Kaidi Ruusalepa artikkel sõjaaja ja rahuaja juhtidest, mis on kirjutatud 2020. aastal, aga väga aktuaalne ka täna. Kaidi esindab kaasaegset juhtimiskultuuri ja tema väljaütlemisi on alati huvitav lugeda. Ja siis meeldib mulle Edasi huumorirubriik. Segastel ja ebakindlatel aegadel on tabav nali täiesti omal kohal ja aitab pinget maha laadida. Meeldib just see, et rubriigis leiab nalju ka mujalt maailmast. Rääkige palun mõne sõnaga ka oma tööst ja mida teile meeldib teha vabal ajal. Praegu läheb põhiaur Eesti Loto uueks loomisele, et ta täidaks oma ühiskondlikku rolli Eesti rahva ees kõige paremal moel. Parem tähendab siinjuures ühelt poolt väärtuspõhist juhtimist, mis lähtub töötajatest ja nende potentsiaali avamisest, rakendades kaasaegseid juhtimispõhimõtteid. Teisalt on keskmes inimene, kes Eesti Loto mänge mängib ning mängimise kaudu rahastatud ühiskondlikke hüvesid tarbib (nt kultuuriehitiste nagu ERM, Kumu ja Ukuaru iga kolmas euro on tulnud Eesti Loto mängijatelt). Meie ülesanne on luua neile kasutajakogemus, mis lähtub maailmatasemel praktikatest (nt personaliseeritus) ning vastutustundliku mängimise põhimõtetest. Vabal ajal teen sporti (jõusaal, tennis) ning veedan aega pere ja lähedastega. Kusjuures ka sõpradega kokkusaamised on täitsa arvestatava kaaluga ja küllaltki regulaarsed. Kui oleks teie otsustada, siis mida ja miks võiks teha Eestis teistmoodi, et muuta meie elu paremaks? Muutmist alustaks ma riigijuhtimise kultuurist. Küsimus ei ole lihtsalt viisakuses, vaid otsuste kvaliteedis. Kui avalik arutelu taandub isiklikeks rünnakuteks ja emotsiooniks, kannatab paratamatult ka otsustusvõime ning inimeste usaldus riigi vastu. Riigikogu on, jah, justkui ühiskonna peegel, aga kas ta seejuures ei võiks ka standardit seada - olla koht, kus näidatakse ette, kuidas eriarvamusi sisuliselt ja lugupidavalt lahendatakse? Teine fookus oleks muidugi majanduse elavdamine. Olles ise 15 aastat tegutsenud IT-sektoris, siis seal on skaleerumine valemisse sisse kirjutatud ning välisturud ja kasv iga uue tehnoloogiafirma asutaja fookuses. Sama mõtteviis peaks kanduma ka teistesse olulistesse valdkondadesse, millel Eesti majandus baseerub. Meil on olemas tööstusbaas, kuid see on paljuski digitaliseerimata ja vähe automatiseeritud, sest ettevõtjatel ja juhtidel on vajaka ambitsioonist, mida omakorda rahastajad eeldavad. Seega ei aita ainult investeeringute suunamisest tootlikkuse kasvu, vaid tuleb välja koolitada järgmine suurelt ja strateegiliselt mõtlevate juhtide/ettevõtjate põlvkond. Mis toobki mind selleni, et Eestil endal on puudu ambitsioonist. Kuhu me riigina pürgime? 90ndatel innustas meid Nokia, liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga. Peale euro tulekut kaotasime justkui riskiisu, jäime loorberitele puhkama. Me riigina ei kasva, kui võtame laenuraha piltlikult selleks, et kohalike teede auke parandada, mitte luua sildu muu maailmaga. Kui ambitsioonil lastakse avalduda ja seda toetatakse, tekivad ka uuendused, mida Eesti majandus täna vajab.