Hanno Kross: teen kannu teed ja olen tund aega Edasi tekstidega - see on minu aeg. "Edasi on ka minu mõte"

Lühiintervjuude sarjas “Edasi on ka minu mõte” uurime oma kaasautoritelt, lugejatelt, toetajatelt ja sõpradelt, mida nad Edasi juures väärtustavad. Hanno Kross on Estonian Golf & Country Club’i juht ja Edasi lugeja.

Mis on sinu esimene mälestus Edasiga seoses ja kuidas vaatad meie toimetamiste peale täna? Mis on muutunud? Mäletan selgelt, kui sa ütlesid, et tahad teha aeglast ja visuaalselt puhast ning mõttega veebiväljaannet - see resoneerus aastal 2016 minu soovidega ideaalselt, sest olin just ajutiselt, nädalaks-kaheks Facebooki kinni pannud. Avasin Edasi.org veebisaidi, lugesin kõik artiklid läbi ja tegin selle endale Google’i asemel avaleheks. Mõtlesin, et kui avan arvuti ja saan paar korda nädalas mingi jama asemel ettevalmistatud mõttega teksti, kus reklaam ei vilgu vahepeal, siis olen parem inimene. Edasi.org on mu arvutites endiselt avaleht ning Facebooki ajutine kinnipanek kaheks nädalaks nüüd veninud kümne aasta pikkuseks. Kantar Emori uuringust “Eesti Meediabrändid” selgub, et lugejate meelest on Edasi tugevuseks eristumine peavoolust ja teistest väljaannetest. Kas oled selle järeldusega päri ja kui, siis milles see eristumine sinu jaoks seisneb/väljendub ja mis rolli üldse Edasil Eesti ajakirjandusmaastikul näed? Minu jaoks on Edasi väärtus eelkõige selles, et ma saan seda lugeda siis, kui võtan selleks aega. Väga vähe on artikleid, mis vananevad kiiresti, mida pole mõtet nädal või aasta hiljem lugeda. Ma tegelikult ei loe Edasit iga päev ega isegi mõnikord iga nädal. Ja siis võib olla hetki, kus loen 10 artiklit korraga. Mul on veel üks omapärane lugemisharjumus: saadan enamus Edasi artikleid endale veebilehitseja kaudu e-lugerisse; teen kannu teed, panen käima kamina (või selle puudumisel Netflixist tunnise kaminavideo) ja olen tund aega Edasi tekstidega. See on minu aeg ning ma tunnen, et Edasi on minu asi ja tehtud minule. Edasi üks lubadus lugejatele on teha ajakirja, mille artikleid on ka hiljem kasulik ja põnev lugeda. Soovita palun 3 artiklit/autorit, mida või keda võiks uuesti üle lugeda ja miks. Mul on e-lugeris parimad artiklid salvestatud. Mitte ainult Edasist, vaid ka mujalt. Kokkuvõte: salvestatud on 78 artiklit, millest Edasi artikleid on 65. Numbritele mustvalgelt peale vaadates tundub endalegi, et kaalukauss on imelikult palju Edasi poole kaldu. On palju autoreid, kelle tekste ma vahele ei jäta, ja neid on selles samas rubriigis mainitud tihti ennegi. Loen huviga Eia Uusi artiklisarja "Praegu on nii". Erakordselt huvitav on teada saada maailmast, mis mind ei puuduta: alates peavaludest ja lõpetades rahvatantsu või vabakutselise loojana. Viimati sain teada, et tal on ilmunud juba 10 raamatut, ja ma pole lugenud neist ühtegi. Tunnen enda sees natuke häbi, mida teistele välja ei ütle. Samuti ei julge ma tunnistada, et ei ole siiani ühtegi Tõnu Õnnepalu raamatut lugenud, aga loen alati suure huviga temalt ilmunud artikleid. Erakordselt kergelt ja samas sügavalt kirjutatud. Mul on tunne, et tänu Edasile on varsti nii Uus kui Õnnepalu mul kodus raamaturiiulil. Ning Annika Laats, kelle olemasolust ma suure tõenäosusega ilma Edasita ei teaks ning kelle tekstid on samuti ajatud. Ma kõrvutaks teda Toomas Pauliga, kelle tekste Edasis ei ole, aga kui ta viimase paarikümne aasta jooksul kuskil midagi kirjutanud on, siis olen alati üritanud lugeda. Sama on juhtunud nüüd Annika Laatsiga. Jätan siin mainimata Ülavered, Koppelid, Portid, Reinpõllud, Mihkelsonid,, Tamsarid, Viirmaad ja paljud teised, kelle mõttekäike iga kord üritan lugeda ning leian sealt alati vähemalt ühe mõttetera, mis jääb mind tõenäoliselt kogu päevaks heas mõttes kummitama. Räägi palun mõne sõnaga ka oma tööst ja mida teile meeldib teha vabal ajal. Juhin Jõelähtmes asuvat Estonian Golf & Country Club’i. Meil on siin hooajal kokku üle 40 inimese, kes igapäevaselt annavad oma parima selles, et klient läheks meie juurest ära alati õnnelikumana, kui ta siia tuli. See on väga huvitav ülesanne ning piisavalt väljakutsuv: ma tean, et see ei saa kunagi valmis, aga kui teeme oma osa ära, siis usume siiralt, et maailm ongi natuke parem paik, kui inimesed õnnelikumad on. Me saame sellele kaasa aidata. Vabal ajal, töölt ära või tööle sõidan ma jalgrattaga. Niimoodi koguneb muide aastas üle 10 000 km ratta seljas ning tavaliselt puhub ka tuul, mis tähendab, et ma ei kuule, kui telefon heliseb. Ideaalne minu aeg, pean seda enda meditatsiooniks. Korra nädalas püüan mängida ka golfi ja kahetsen iga korda, kui mäng on läbi, et miks ma tihedamini ei käi mängimas – see on lihtsalt uskumatult kihvt ala, mis sisaldab endas nii füüsilist kui vaimset pingutust, õnnestumisi ja ebaõnnestumisi ning õpetust nendega elus hakkama saada. Kui oleks sinu otsustada, siis mida ja miks võiks teha Eestis teistmoodi, et muuta meie elu paremaks? Minu arust võiks riik teha IT-lahenduse, et kui kannan töötajale palga, siis tema näeb oma kontol kogukulu rohelise plussiga ning kohe selle all ka, mitu eurot ta kandis automaatselt laiali (nii eraisiku kui tööandja maksudena) riigile ja kohalikule omavalitsusele. Täna tuleb inimene tööle ja küsib palga, ütleb, et tahaks näiteks 1500 € kätte saada. Aga kui talle kantakse iga kuu üle hoopis 2395 eurot, millest tema pangakontolt järgmise reana läheb välja 895 eurot, siis oleksid kõik palju aktiivsemad nõudma, mida nende rahaga tehakse. Valimiskasti juurde minek oleks oodatav sündmus. Need, kes kandideerivad, peaksid rohkem süvenema, sest alla Eesti keskmist brutopalka teeniv inimene maksab iga kuu teile 895 €. Ainult ettevõtlus toodab riigile raha. Ettevõtjad on need, kes enda isikliku vara ja tihti tervise hinnaga võtavad riske, teevad nii targalt kui oskavad, õpivad, ebaõnnestuvad, vastutavad ja proovivad jälle ning õnnestuvad. Ainult sealt tekib maksutulu, mida meil on laiali jagada. Mulle meeldiks, kui me kodanikena oleksime rohkem riigi asjadest huvitatud ja räägiksime kaasa. Meil on väga hea riik, aga erasektorist vaadates jääb mõnikord täiesti arusaamatuks, kuidas ei suudeta vajadusel kokku tõmmata, raha jagatakse helikopteriga neile, kellel seda vaja pole, ning investeeringute asemel võetakse laenu püsikulude katteks, et saaksime tõsta toetusi ja pensione. Ei mahu pähe lihtsalt, ei saa aru, aga ega kõigest ei peagi aru saama. See väike IT-jupp palgamuudatuse tegemiseks paneks rahva pikas perspektiivis olema nõudlik ning mitte nii ükskõikne meie enda rahaga ümberkäimisel.