Vestlussaade “1STAGE” – Sandra Sillamaa: kui me tahame olla julged, peame olema ka haavatavad
V estlussaade “1STAGE” toob avalikkuse ette lood ägedatest Eesti inimestest, et näidata, kuidas nad töötavad, millised on nende harjumused ja kuidas nad on jõudnud selleni, kellena meie neid täna tunneme. Seekord on saatekülaliseks muusik ja arengutreener …
Vestlussaade “1STAGE” toob avalikkuse ette lood ägedatest Eesti inimestest, et näidata, kuidas nad töötavad, millised on nende harjumused ja kuidas nad on jõudnud selleni, kellena meie neid täna tunneme. Seekord on saatekülaliseks muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa. Head vaatamist!
Mõtteid vestlusest:
- Kindlasti olen ma püüdnud meeldida ja kindlasti on väline tähelepanu, tunnustus, kõik see olnud mulle väga oluline. Lihtsalt enam see pole mulle oluline. Varem hakkas kõik, mis ajas mind asju tegema, väljastpoolt – et kuidas ikka, kas teile meeldib, kuidas meeldib ja mis meeldib. Nüüd hakkab see kuidagi seestpoolt: ma teen ikka muusikat, ma teen ikka neid asju, aga mul on mingi sügav rahutunne sees.
- See on ilus, kui me jõuame mingitesse kohtadesse, kus saame aru, et me ei pea enda eest põgenema, ja julgeme seda endale tunnistada. See nõuab jälle haavatavust – ehkki ma räägin hästi palju kogu aeg julgusest, siis kohe seal kõrval on haavatavus. Kui me tahame olla julged, peame olema ka haavatavad. Kui me tahame olla julged katsetamaks uusi asju, siis peame arvestama sellega, et meil ei pruugi kõik õnnestuda.
- Minu üks eesmärke emana on, et lapsed julgeks tulla abi küsima. Et olukorras, kus nad on 16 ja kuskil täiesti joobes või mis iganes – neil tuleb pähe: aa, ma võin emale helistada, ta ei hakka pärima. Ma luban, et ma ei küsi, mida sa tegid, aga vähemalt sa tead, et sul on turvaline inimene, kellele helistada. Ma tulen sulle appi ja aitan sind. Aga see hakkab praegu pihta. See hakkab siis, kui lapsed on viis, seitse. Kui nad teevad mingi pahanduse, siis ma ei röögi nende peale, ma ei pane neid nurka, vaid arutame: okei, miks sa nüüd seda tegid? Mis seal taga oli, mis sa mõtlesid sellega? See omakorda nõuab jube palju aega, energiat. Ja see jälle nõuab seda, et sa ise kannad enda eest hoolt ja magad korralikult. Sest ma näen, kui mul on kontsert olnud, ma olen hommikul väsinud, siis iga väike asi ajab närvi.
- Kui sa lased enda ellu vaikust ja üksi olemist – mitte üksindust, vaid just üksi olemist –, siis saad kogeda ka neid teisi emotsioone palju kirevamalt. Kui sul on kogu aeg foon all – mis iganes foon, tarbimisfoon, helifoon –, siis tegelikult sa ei kuule muid asju ja lisaks ei kuule sa minu arust ka päris enda mõtteid, sest sa oled kogu aeg ümbritsetud, mõjutatud välisest.
